Investeeringute kasv peatus

Statistikaameti järgi kasvas möödunud aastal ettevõtete kasum viis protsenti, samas investeeringute tegemise kasv peatus.

Masina- ja metallitööstusettevõtte ASi Saku Metall omaniku Tarmo Villemi sõnul polegi ettevõtetel igal aastal vaja investeeringuid teha. Tema ütlust mööda investeeris Saku Metall ülemöödunud aastal uuendustesse saja miljoni euro eest, mistõttu ei olnud neil põhjust eelmisel aastal raha selle peale kulutada. “Igal aastal polegi investeerimiseks vajadust,” märkis ta.  Edaspidi on Saku Metallil Villemi sõnul investeeringud kindlasti plaanis. “Nendest räägime siis, kui need lõpuks tehtud on,” ütles ta.

Villemi ütlust mööda on raske öelda, kas investeeringute kahanemine viitab ettevõtete ettevaatlikkusele või on lihtsalt kokkusattumus. “Investeeringute tegemine käib igal ettevõttel erinevalt,” märkis ta. Näiteks oleneb see Villemi sõnul sellest, kas hiljuti on investeeringuid tehtud, kas on selleks üldse vajadust ja kuidas toimub ettevõttes dividendide väljavõtmine.

Lootus ELi toetustel. Põllumajandusettevõtte Grüne Fee Eesti ASi juhi Raivo Külasepa sõnul tegid nemadki mullu suuremaid investeeringuid vähem. “Meil on praegu ootuste periood. Kui varem tuli kõik arendused ja investeeringud oma vahenditega teha, siis nüüd on võimalik selleks kuigi palju ka toetust saada,” selgitas Külasepp. “Eelmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil meie jaoks toetatavaid tegevusi polnud. Seekord on lootus, et uuel perioodil, mis nüüd käima läks, jätkub ka meile midagi ja me saame laiendustega Euroopas konkurentsivõimet suurendada.”

Külasepa sõnul toetuste saamata jäämise tõttu elu siiski seisma ei jää, peamiselt oodatakse toetusi just suuremate investeeringute puhul. “Näiteks korrastasime eelmisel aastal elektrijaotusvõrke, sellega jätkame kindlasti ka tänavu,” märkis ta. “Üle-eelmisel aastal kasvatasime kasvuhoonete pinda ja laiendasime ka elektrisoojustootmist. Kõiki neid oleme teinud omavahenditest, mingit toetust nende taga pole olnud.”

Külasepp peab ettevõtete investeeringute kasvu peatumise üheks põhjuseks kodumaise turu kehva ostuvõimet.

Grüne Fee Eesti ASil läks Külasepa sõnul mullu kokkuvõttes natuke paremini kui 2012. aastal. “Üle-eelmine aasta oli meie jaoks kõige raskem aasta üldse, sest aasta alguses tõusis meie suurim kuluartikkel, gaasi hind, 40 protsenti. Seda ei olnud kuidagi võimalik toote lõpphinnas kajastada. See oli seedimiseks päris tõsine asi,” selgitas Külasepp.

Külasepa ütlust mööda hakkavad nad nüüd keerulisest olukorrast välja tulema. “Enam ei ole kulud sellist hüpet teinud. Usun, et oleme suutnud oma toodetele turunõudlust tekitada ja hinnatõusu kajastumine tootehinnas on nüüdseks ka tarbijale vastuvõetav,” märkis ta.

Uute autode ostmisest pole pääsu. Transpordiettevõtte KaroTrans ASi juhatuse liikme Meelis Lippe sõnul nemad investeeringute vähenemist ei tunneta.

“Eelmisel aastal investeerisime uutesse autodesse usinasti ja jätkasime sellega ka tänavu,” ütles Lippe. Kui mullu ostis ettevõte kolm uut autot ligikaudu 300 000 euro väärtuses, siis sel aastal on soetatud juba kaks masinat umbes 500 000 euro eest.

Lippe sõnul ei puuduta investeeringute kasvu peatumine puidusektoriga seotud ettevõtteid. Ta lisas, et KaroTrans ASi üks peamisi kliente on ­Riigi Metsamajandamise Keskus, mistõttu on nad lausa kohustatud ettevõttesse pidevalt investeerima. “Riigi Metsamajandamise Keskusel on kirjas punktid, et aastaks 2016 ei tohi enam sõita Euro 4  heitmeklassi autodega, vaid ainult Euro 5 omadega. 2018. aastaks peavad masinad kuuluma juba ­Euro 6 klassi. Seega riigimetsale teenuse pakkujad on lepingu jätkamiseks sunnitud investeeringuid tegema,” selgitas Lippe.’’

Raha läheb masinatesse ja hoonetesse. Statistika­ameti andmetel peatus möödunud aastal ettevõtete investeeringute kasv. Investeeringuid tehti 2,6 miljardit eurot, mis oli sama palju kui 2012. aastal. Neljandas kvartalis tehti investeeringuid kümnendiku võrra vähem kui aasta eest.

Sarnaselt üle-eelmise aastaga investeeriti põhiliselt masinatesse ja seadmetesse, hoonete ja rajatiste ehitamisse ning rekonstrueerimisse. Suuremad investeerijad olid energeetika-, töötleva tööstuse ning veondus- ja laondusettevõtted, kes tegid poole ettevõtete koguinvesteeringutest.

 

Laenukeskkond soosib investeerimist

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomistEttevõtete investeeringud olid eelmisel aastal kerges languses, vähenedes 2012.aastaga võrreldes 1% võrra. Kõige enam tõmbas investeeringuid alla just aasta viimane kvartal, kui investeeringud vähenesid enam kui kümnendiku võrra, mis selgitab osaliselt ka SKP kasvu aeglustumist aasta viimasel kvartalil. Kõige enam vähenesid investeeringud töötleva tööstuse, transpordi­sektori ning transpordiseadmete rentimisega tegelevates ettevõtetes. Seevastu suurenesid investeeringud eriti kiiresti energeetika­sektoris, sisekaubanduses ning ehitiste rekonstrueerimises.Eeldusel, et välisnõudlus paraneb, ootame sel aastal ettevõtete investeeringute kasvu paranemist. Ettevõtete investeerimist toetab jätkuvalt soodne laenukeskkond, kuna laenu­intressid püsivad veel pikemat aega madalal.

 

Ettevõtete kasum kasvas 5 protsenti

Eelmisel aastal oli ettevõtlussektori kogukasum statistikaameti esialgsetel andmetel 3,1 miljardit eurot ehk 5% suurem kui aasta varem.Sektori kogukasum kasvas neljandat aastat järjest.Võrreldes 2012. aastaga suurenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse kogukasumi juurdekasvu andsid peamiselt siseturul tegutsevad kinnisvara-, energeetika- ja kaubandusettevõtted. Kasvu pidurdasid aga enim veondus ja laondus ning töötlev tööstus.Ettevõtted müüsid 2013. aastal kaupu ja teenuseid 50,4 miljardi euro eest, mis oli 9% rohkem kui aasta varem. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suurema osatähtsusega hulgi- ja jaekaubanduses ning töötlevas tööstuses kasvas müügitulu vastavalt 15% ja 7%. Enim ehk kolmandiku suurenes aastaga müügitulu kinnisvara tegevusalal.Ettevõtete kulud suurenesid 2012. aastaga võrreldes 9%, sealhulgas tööjõukulud samuti 9%.