Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Oravapartei omast võttest selili
Messiana oravaid päästma tulnud Siim Kallase põgenemine ja viimane intervjuu läbi lennujaama “trellide” jättis Reformierakonna abitusse seisu ning paljastas plaani B puudumise.
Kallasele ja Reformierakonnale sai saatuslikuks liiga kindel käsi võimuvõtmise planeerimisel ja ülearune usk poliittehnoloogiasse. Ka ei osanud Kallas ja end tema paati asutanud vanad reformierakondlased enda tarvis määratleda IRLi üle parda heitmise hinda. Solvatu viha võib olla hirmus. Riigikogus oravatele kambaka tegemise võimalus on nüüd reaalne ja IRLil on motivatsioon kättemaksu eest vedada.
Luukere näitas hambaid. Oravad kardavad erakorralisi valimisi muidugi nagu tuld, sest siis võiks moraalne pankrot valimistulemuse halastamatuses igaühele ära paista. Sellesse peeglisse ei julge nad vaadata. Kallas ilmselt jälle ei julgenud oma kappi vaadata. Mõni luukere pidi ikka ülikondade vahelt hambaid näitama, sest ega siis Kallase mõõtu poliitik ometi meediahirmus plehku pane. Reformierakonna võimalus pärast Kallase põgenemist eneseväärikus säilitada olnuks kas või paariks päevaks aeg maha võtta. Paanikaolukorras kipuvad eesliinile sattuma inimesed, kellel pole taipu öelda ei.
Ent see pole Taavi Rõivase süü, et tema ja Kallase mõõtkavaerinevus nii suur on. Samuti pole nn vanade ja noorte lõhe ainult oravate probleem. Kasvuhoone (või farm) garanteerib küll turvalised kasvutingimused, aga päevapoliitika nõuab hakkamasaamist nn avamaal.