Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raha kas on või ei ole
Riigi rahanduse seisu hindamisel räägitakse vaid eelarve struktuursest tasakaalust. Ka meie uues riigieelarveseaduses arvestavad regulatsioonid vaid struktuurse eelarvepositsiooniga.
Seaduse järgi peab eelarve olema struktuurses tasakaalus, struktuurse puudujäägi tekkimisel rakendub korrigeerimismehhanism. Ka uus koalitsioonilepe seab eesmärgiks eelarve struktuurse tasakaalu tagamise.
Kuid potentsiaalse SKP leidmisel kasutab rahandusministeerium nn tootmisfunktsiooni metoodikat, mis on olnud kasutusel alates 2003. aastast. Selle kohaselt määratakse potentsiaalne SKP potentsiaalse tööhõive, kapitaliolemi ja tootmistegurite ühistootlusena. Põhiprobleem on aga siin selles, et arvutused on ebatäpsed, hinnangulised ja võivad tegelikkusest märkimisväärselt kõrvale kalduda.
Nominaalset seisu tuleb arvesse võtta. Sellepärast ei saa riigieelarve seisu hindamisel lähtuda vaid struktuurse tasakaalu hinnangust ja jätta arvestamata nominaalset seisu.
Ebatäpsuse ja hinnangulisuse ning hinnangute ajas muutumise tõttu on struktuurse tasakaalu rakendamine praktikas seotud suurte küsitavustega. Struktuurse tasakaalu hinnangut on vaja, et teada saada, milline on riigieelarve hetkepositsioon majandustsüklis.
Rahaasjades on aga vaja teada, kas raha on või seda pole, kui palju seda on ja / või kui palju seda pole. Sellele annab vastuse riigieelarve nominaalne seis.