Plaanitav konverentsikeskus võib liituda lennujaamaga

Veebruaris ilmnes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellitud uuringust, et Eestil oleks vaja multifunktsionaalset konverentsi- ja messikeskust, mis tooks aastas riigile tulu juurde 15 miljonit eurot. Eile tutvustas Estonian Investment Corporation OÜ juhatuse esimees Ott Pärna pressiarutelul ideed ehitada uuenduslik ja multifunktsionaalne konverentsi- ja messikeskus Tallinna lennujaamaga ühe katuse alla.

Pärna sõnul on Ülemiste City piirkonna eeliseks positiivne mõju lennuühendustele. Ühenduvust lennujaamaga soodustab ka fakt, et 78 protsenti konverentsituristidest saabub lennukiga, ülejäänud peamiselt laevaga. Pärna lisas, et keskuse ja saabumispunkti ühe katuse alla toomine tasakaalustaks ka Eesti suurima miinuse, kehva ilma. Lisaks ei ummistaks suured rahvusvahelised üritused kesklinna liiklust. „Ülemiste Citys asuks konverentsikeskus targa äri linnakus, siin on vähem arhitektuurseid piiranguid kui mujal ja seega on siia kiirem ka rajada,“ selgitas ta.

Pärna sõnul peaks konverentsikeskuse valmis saama 2018. aastaks, mil Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa ja Tallinn roheliseks pealinnaks. Pärna loodab, et hiljemalt sügiseks on juba tehtud samm aruteludest kaugemale ja asutud tegude juurde, vastasel juhul ei saada 2018. aastaks keskusega valmis.

Eesti konverentsibüroo juhatuse esimehe Feliks Mäguse sõnul toetab konverentsibüroo ideed igati, kuid lõpuks otsustab riik toetada projekti, mis suudab kõige täpsemalt välja pakkuda nii arendajad, omanikud kui ka investorid. „Projekti hinnanguline maksumus on 65-75 miljonit eurot, majandusministeeriumist oleme saanud info, et riik toetab ettevõtmist maksimaalselt 20 miljoni euroga,“ selgitas Mägus. Ülejäänud summa peab tulema erainvestoritelt.

Mägus lisas, et järgmiseks sammuks plaanide elluviimisel on ühendust võtta peaministriga. „Meil on vaja „teeme ära“ talgusid, kus keegi ütleb, et hakkame tegutsema,“ märkis ta, lisades, et kõige õigemaks inimeseks selleks on just valitsusjuht. Kui Ott Pärna sõnul kulub keskuse arendamiseks 3-4 aastat, siis Mäguse hinnangul on neli aastat vägagi minimaalne aeg. „Konverentsikeskuse idee pole kindlasti lõpusirgel, teha on vaja veel palju selgitustööd,“ märkis ta. „Kas praegune nii-öelda ajutine valitsus toetab ideed, et 2018. aastaks keskus valmiks, on natuke kaheldav.“ Ta lisas, et 2018. aasta on optimistlik verstapost, mille poole rihtida. Kui selleks ajaks keskus valmis ei saa, võidakse hakata kahtlema, kas keskust on ikka vaja.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige Tiit Paananen märkis, et Eestil oleks äriturismis kindlasti turgu ja multifunktsionaalse konverentsikeskuse rajamine aitaks seda kindlasti edendada. „Eesti on paljude jaoks eksootika, paljud ei ole siin käinud. Juba fakt, et meil on WiFi ja turist ei pea siin roamingu eest maksma, on meie suur pluss,“ ütles ta. Paananen lisas, et Eesti plussideks on veel meie konkurentsivõime. „Näiteks saab meil raha eest sama asja kümme korda rohkem kui Londonis,“ selgitas ta.

Estraveli tegevdirektori Anne Samliku sõnul toob äriturismi arendamine kasu paljudele erinevatele valdkondadele. „Meie jaoks on suurim jackpot, kui siin konverentsil käinud inimene otsustab Eestisse hiljem perega puhkama tulla,“ rääkis ta. „Küsimus pole selles, kas meil on konverentsikeskust vaja, vaid hoopis, mis on õige koht, kus saame finantseeringu ja kas suudame plaani ka reaalselt ellu viia.“

Ott Pärna lisas, et finantseeringu leidmistega tuleb teha palju tööd, sest vaja on ka erainvestoreid. „Iga kinnisvaraarendaja teab, et konverentsikeskus ei ole erainvestorile otseselt nii tulus kui mõni muu projekt,“ rääkis ta. Sellegipoolest oleks Pärna sõnul vaja vaadata laiemat plaani, sest konverentsikeskusega loodaks Eestis sadu uusi töökohti ja see turgutaks kindlasti oluliselt Eesti majandust.