Riigireservide tootlus vea piiril

Riigikassas oli märtsi lõpus varasid kokku 1,39 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 1,03 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36 miljardit eurot. Investeeringutelt teenitud tulusus oli reservidel aasta algusest vastavalt 0,31 ja 0,66 protsenti.

„Arvestades ajalooliselt madalat intressikeskkonda võib reservide tootlusi pidada heaks. Riigikassa hoiab investeerimisel konservatiivset joont, et tagada reservide väärtuse säilimine ning likviidsus ehk väljamaksete tegemine igal ajal,“ teatas rahandusministeerium.

Kolme kuuga on reservide maht vähenenud likviidsusreservi arvelt kokku 25 miljonit eurot. Likviidsusreserv vähenes eelarvest tehtud väljamaksete tõttu veebruaris ja märtsis, kui tagastati üksikisiku tulumaksu. Stabiliseerimisreservi  varade maht võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga aga kasvas 0,6 miljonit eurot.

Stabiliseerimisreservi vahendid on investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (66 protsenti paigutuste struktuurist) ning krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse (34 protsenti). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Belgia (19,9 protsenti), Hollandi (18,4 protsenti) ja Prantsusmaa (19,5 protsenti) võlakirjad.

Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 75,7 ja hoiused 24,3 protsenti. Likviidsusreservi vahendid on investeeritud lähtudes rahavoo juhtimise vajadustest tähtajalistesse hoiustesse ning madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste ja krediidiasutuste võlakirjadesse.

Likviidsusreservi kasutatakse riigi ja riigikassas oma raha hoidvate isikute rahavoo juhtimiseks. Reservi vahendid peavad olema paigutatud selliselt, et neid saab kiiresti kasutada riigi kohustuste õigeaegseks täitmiseks. Stabiliseerimisreserv on mõeldud üldmajanduslike riskide vähendamiseks, sotsiaal-majanduslike kriiside vältimiseks või leevendamiseks ning finantskriiside ja eriolukordade ennetamiseks või lahendamiseks.