Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põimime telekavva enam rahvasporti
Rahvusringhäälingu hiljutise tüli ajal muu hulgas välja pakutud eraldi spordikanalit Eesti telemaastikul vaja pole. Küll aga võiks spordisaadete ulatus olla laiem ja hõlmata rohkem alasid, just põimituna tavaprogrammi filmide, seriaalide ja uudiste vahele.
Seejuures tuleks propageerida rohkem rahvaspordiüritusi. Hommikuse seebika või multika asemel võiks vaatamiseks olla hoopis näiteks ülevaade rullituuri järjekordsest etapist, kus ligi 500 spordilembelist inimest kiirrulluisutamises enda võimeid proovile panevad. See oleks hea eeskuju aina mugavamaks muutuvatele ning tele- või arvutiekraanidesse klammerdunud lastele ja ka täiskasvanutele. Annab inspiratsiooni ja kutsub inimesi oma tervise eest hoolitsema.
Sarjad telesse ei pääse. Suusatamise rahvaüritustest on televisioonis ainult Tartu maraton, samas on meil ka kogu talve hõlmav sari, kus tuhatkond tublit rahvasportlast stardis. Hea, et vähemalt rattakrossisarjast on köitvaid ülevaatesaateid olnud. Eestis peetavatest maanteerattavõistlustest pole aga televisioonis üldse ülevaadet, ehkki sealgi on mitu tugevat sarja suve jooksul.
Ilmselt spordialaliitude peale ülekannete finantseerimisel lootma jääda ei saa. Ikka riik ja kohalik omavalitsus on need, kes sellistes asjades oma õla peaksid alla panema ja maksumaksja raha rahva tervise edendamisse ja terviseprobleemide ennetamisse suunama. Kui inimesed on sportlikud, siis vähenevad ka haiglaravi vajavate patsientide järjekorrad.