Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Keskaegse Tallinna eeslinna kirev elu
Näitus “Algused ja lõpud. Eeslinnast kesklinnaks” toob esmakordselt avalikkuse ette 15aastase ehitustegevuse tagajärjel leitud peidetud ajaloo Tallinna Kivisilla eeslinnast.
Eeslinnadeks nimetas Rooma riigimees Cicero linna ääres asuvaid uhkeid mõisaid, kuid keskajal omandas see pea vastupidise tähenduse. Linnamüüride taga elas vaesem rahvas, seal tegutsesid käsitöölised, kõrtsmikud ja soosimatute elualade esindajad.
Jõgi Tallinna südameks. Kuigi linnavälised asualad olid alati kärmed tekkima, siis sama kärmelt neid vajadusel ka hävitati. Eeslinnad jäid tihti ette pärislinna laienemisele ning kuna seal elas vaesem rahvas, siis oli lihtne sealsed majad ja hurtsikud maha põletada või lihtsalt maatasa teha.
Tallinna linnavälist asustust toitis Härjapea jõgi, mis sai alguse Ülemiste järvest, voolas mööda Jaani seegist ja praegusest tühjast Kunstiakadeemia krundist ning suubus Tallinna sadamasse. Ainsa voolava veekoguna Tallinnas koondus Härjapea kallastele tööstus, peamiselt veskid.
Tänapäeval on see keskaja eeslinna tuksuv süda külla alles, kuid maa all. Aktiivne tööstus viis Härjapea jõe reostumiseni. 1914. aastal kaeti see plaatidega kinni ja 1937 suunati kanalisatsioonitorusse.
Tartu mnt 1 kaevandused annavad aga tunnistust aktiivsest kalatööstusest. Enne Härjapea jõe reostumist toimetasid seal kalamehed – leitud on ohtralt kalakonkse ja luid. Käsitöölistest leidsid seal soodsa töökoha ka nahaparkalid, sest leidude hulgas on ka jalatsivorme ja nahast jalatseid.
Kõrtsmiku värvikirev elu. Eeslinna kultuuri hulka kuulus ka aktiivne kõrtsielu. Väidetavalt oligi kõrtsmiku või võõrastemajapidaja amet kõige tulusam. Kõrtsimelu ilmestavad 17. sajandist pärit väga hästi säilinud mängukaardid, vilepillid ja klaaspitsi jäänused.
Ehteid leidus eeslinnade vaesrahva omanduses harva. Siiski valmistati naistele ja lastele haudadesse kaasa hõbedast või pronksist punutisi.
Ajalugu
“Algused ja lõpud. Eeslinnast kesklinnaks”
Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones, Pikk 17, TallinnAvatud kuni 25. jaanuarini 2015