Kolmapäeval toimub Eesti transiidi kriisikoosolek

Pauli sõnul on arengud Eesti transiidisektoris olnud murettekitavad juba mõnda aega, kuid tänaseks on keeruline olukord eskaleerunud kriisilähedasele tasemele, mistõttu ongi kokku kutsutud esinduslike osalejatega kriisikoosolek.

"Transiidiäri sellisena, nagu seda teadsime ja tundsime, on lõppenud - peame koos riigi esindajate ja ettevõtjatega jõudma ühise arusaamiseni, kuidas siit edasi liikuda," märkis ta pressiteates.

Geograafilisest asukohast ja maailmamajandusest tulenevalt on Eesti logistikasektori olulisim võtmeklient, strateegiline koostööpartner ja transiididoonor Venemaa. Eesti logistika, majandus ja seeläbi riigieelarve tasakaal sõltuvad Venemaast kaugelt suuremal määral, kui seda endile ette kujutada soovitakse, sõnas ta.

"Koostöö suurima partnerriigi Venemaaga on muutunud julgeolekuolukorras kujunenud keerulisemaks, kui keegi oleks osanud ette ennustada. Transiidisektor on ülimalt tundlik rahvusvaheliste suhete osas ning peame täpselt analüüsima, kuidas oleks võimalik teenuste osutamist jätkata ning sealjuures konkurentsivõimelisena püsida Euroopa Liidu ja NATO poliitikatega vastuollu minemata," lisas Paul.

Eesti poliitkud, majandusteadlased, analüütikud ja julgeolekueksperdid arutlevad kolmapäeval Raivo Vare modereerimisel neljas diskussioonipaneelis ettevõtjatega tegevusplaanide ja võimalike tulevikustsenaariumite üle. Arutusele tulevad teemad nagu "Eesti transiidisektori tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud", "Julgeolekustrateegia ja -taktika", "Tulud ja kulud" ning "Riskide juhtimine".

Muuseas otsitakse Muuga sadamas toimuval konverentsil vastuseid küsimustele, kui suureks tuleb täna hinnata otsese ohu realiseerumise tõenäosust ja kuidas radikaalselt muutunud olukorras tööd jätkata.

Transpordi- ja logistikasektor annab Eestis tööd 82 000 inimesele.