Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valimisliite võiks teha ka parteid
Valimisliidu mõiste on meil kinnistunud kohalikul tasandil tegutseva kodanike valimisliidu tähenduses. Teenimatult on unustusse jäänud erakondade valimisliidud. Praegu ei tunne seadused sellist võimalustki.
Väikevaldade puhul on jabur eeldada, et neis kõigis tegutsevad ilmavaatel põhinevad erakonnad. Erakonnad tegutsevad küll, kuid mitte ilmavaate alusel, vaid poliitilise katusena, mis kohaliku eliidi vägisi oma hõlma alla kisub.
Peale on kasvamas põlvkonnad, kes ei looda erakondadelt midagi ega usu võimalusse nende kaudu ühiskonda muuta. Erakondadele on antud superstaatus ning nende moodustamise barjäär on endiselt liiga kõrge. Vaba ühiskond eeldab hoopis rohkem paindlikkust.
Küpsuse küsimus. Valimisliitude keelamise tuhinas välistati kohalikel valimistel võimalus, et erakonnad ise võiksid moodustada valimisliidu. Erakondade valimisliidul oleks mõte sees ka riigikogu valimistel. Kodanike valimisnimekirja esitamine riigikogu valimistel võiks eeldada mingi hulga toetusallkirjade nõuet. See allkirjade hulk võiks olla suurem kui erakonna moodustamiseks vajalik liikmenõue. Reaalselt tekiks selline nimekiri konkurentsivõimelise jõuna vaid juhul, kui olemasolevate erakondade toimimises läheb midagi väga valesti. Kuid sellise varuvõimaluse olemasolu kõneleks ühiskonna küpsusest. Paindlikkus, vabadus ja võimaluste rohkus on alati parem kui nende puudumine.