Loe, millest kirjutasid Äripäeva juubelinumbrid

Äripäeva avanumbris süstis eestlastesse usku toonane Rootsi väliskaubandusminister Anita Gradin, kes lehele antud intervjuus uskus Baltimaade edusse. Esimeses numbri tähtloos analüüsis Edgar Savisaar Eesti majandusväljavaateid 1990. aastal. "Kui küsida, mida täna majandustegevust alustanud väikeettevõtja kõige enam vajab, siis on vastus üsna täpselt aimatav - ta vajab kindlustunnet homse suhtes. Vajab garantiid, et tema raha ja energia, mis on tema ettevõtlikkuse aluseks, toovad talle sisse tema suutlikkusega võrdväärset tulu," kirjutas toonane Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimees Edgar Savisaar. Näib, et midagi pole muutunud.

1000. number kaaneloos kirjutas Äripäev, et ühinemisläbirääkimistele Euroopa Liiduga võidakse kaasata ka Eesti. Nagu täna teame, oodati lisaks Eestile järgi rida teisi riike, vastuvõtt ise leidis aset seitse aastat hiljem ja korraga kümnele riigile. Äripäeva põhiväärtuseks on muuseas olnud seista ausa ja kartmatu vaba ajakirjanduse eest. Seepärast asutas ajaleht stipendiumi Tartu Ülikooli ajakirjandustudengile, kes on saavutanud semestri jooksul parimaid tulemusi praktilise ajakirjanduse kursusel. Esimeseks stipendiaadiks sai I kursuse üliõpilane Olesja Grinko. Äripäeva stipendiumi suurus oli 1000 krooni kuus ja see määrati poolaastaks.

2000. numbri kaanelooks oli toona viiendat korda avaldatud Eesti rikaste edetabel, kus ajastule kohaselt troonisid transiidiärimehed. Esikolmiku moodustasid Anatoli Kanajev, Aadu Luukas ja Endel Siff. Äripäev avaldas ka intervjuu ametisse alles astuva president Arnold Rüütliga, kes oli vastu maa müügile välismaalastele ning kutsus üles kauplema Euroopa Liitu astumise tingimuste üle. Äsja, kuu alguses oli toimunud terrorirünnak USAs New Yorgis.

3000. numbri kaanelooks oli toonase Suurbritannia peaministri Tony Blairi kõigest paaritunnine külaskäik, mille ainuke eesmärk oli Euroopa Liidu eelarvekõnelused. Tegu oli esimese seitsmeaastase eelarveperioodiga, milles Eesti kaasa lõi, ning see tekitas suurt huvi. See oli ka aeg, mil vahetus viimati Eesti Energia juhatuse esimees, kui Gunnar Okk siirdus Põhjamaade Investeerimispanga asepresidendiks, kuhu ta valiti ligi 200 kandidaadi hulgast. Tallinna linna juhiks oli aga äsja saanud Jüri Ratas, kes asendas ministriametisse siirdunud Edgar Savisaart. Investoreid paelub aga esimene rahvaaktsia, kui Tallink otsustas end börsil noteerida.

4000. number ilmub ajal, kui kriis veel kestab. Nii rääkis Äripäeva kaanelugu sellest, kuidas paarilt suurelt ja tuntud firmalt võla tasumist oodanud Tartu ettevõtjal Kaido Peikeril katkes kannatus. Ta otsustas sõita pealinna ja võtta ette raha tagasikerjamise retke. Tõsi, kõlavad ka esimesed, veel väga vaiksed, kuid siiski positiivsed noodid. Nii näiteks selgus, et esimest korda 14 kuu jooksul Eesti eksport jaanuaris elavnes. Eesti Euroopa mõistes erandlikult kiire taastumine kestis kuni selle aasta alguseni.