Tulusid enam kui 6 miljardi eest

Vorm E tuli esitada kõikidel neil, kes olid ennast registreerinud füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIEks), sõltumata sellest, kas nad 2013. aastal ettevõtlusega tegelesid või mitte. Kokku esitati 33 368 E-vormi, millest nullidega vormi esitas 6077 ettevõtjat.

Maksustatavat tulu deklareeriti 16 014 tuludeklaratsiooni E-vormis kogusummas 46 miljonit ­eurot, keskmine maksustatav tulu võrreldes 2012. aastaga kasvas 213 euro võrra (2012. aasta 2661 ­eurolt 2013. aasta 2874 eurole).

Väga suure tulu teenijaid vähem. Kui 2012. aastal teenis üle 383 000 eurost tulu 54 inimest, siis mullu vähenes nende arv 39-le.

Maksuameti andmetel teenis mullu üle miljoni euro suurust tulu kolm inimest. Kokku deklareerisid nad tulusid summas 6 565 531 eurot.

Aasta varem deklareeris miljonitulu 6 inimest ja tunamullu koguni 16 inimest. Miljonieurose tulu deklareerijate arv on järjepidevalt kahanenud.

Väga suure tulu teenijate hulga vahe kahel viimasel aastal tekib maksuameti pressiesindaja Uku Tampere selgitusel sellest, et 2012. aastal deklareeriti rohkem ühekordseid vara müüke, nagu aktsiate või kinnisvara müük.

“Näiteks kuuest miljonitulu deklareerijast kaks deklareeris 2012. aastal kasu vara võõrandmisest, tänavu neid nimekirjas ei olnud,” lisas ta.

Vaeste hulk väheneb. Maksuameti tuluvahemike analüüsi kohaselt väheneb jätkuvalt nende inimeste hulk, kelle tulu aastas jääb alla maksuvaba miinimumi (1728 eurot). Nii oli 2013. aastal selliseid isikuid 62 604, aasta tagasi 68 845 isikut. Küll vähe, kuid kasvab stabiilselt kõrgemat tulu ehk üle 300 000 euro saanud isikute arv.

Piirkondadest deklareerivad kõige suuremat tulu Harjumaa ja Tallinna elanikud, kelle keskmine sissetulek kombib vastavalt 14 000 ja 13 000 euro piiri. Kõige vaesemad on Kagu-Eestis asuvad Võru- ja Valgamaa elanikud. Neis maakondades teenitakse keskmiselt koguni 37,6% ehk 5200 euro võrra vähem tulu, vastavalt 8624 ja 8626 eurot.

Maksuamet ajas taga välismaal teenitud tulu. Maksuameti luubi alla võetud välismaal teenitud tuludest ligi pooled deklareerisid Eesti kodanikud kodumaal alles pärast maksuameti meeldetuletust.

Eelmisel aastal deklareeris õigel ajal oma välistulud 8343 maksumaksjat, järelkontrolli tulemusel pidi seda tegema veel 6163 maksumaksjat, ütles maksuameti pressiesindaja Uku Tampere.

See tähendab, et üle 40 protsendi välismaal teenitud tuludest deklareerisid eestlased alles pärast maksuameti meeldetuletust.

“Kõigil, kes on Eesti maksuresidendid ja saavad välismaalt tulu, on kohustus deklareerida see tulu Eestis. Isik ei ole enam Eesti maksuresident ehk temast saab välisriigi resident juhul, kui ta on elanud ja töötanud välismaal järjest üle kuue kuu ühe kalendriaasta jooksul ning maksud teenitud tulult lähevad välisriigile,” täpsustas Tampere.

“Sellisel juhul peaks topeltmaksustamise vältimiseks sellest ka maksu- ja tolliametit teavitama ja Eesti maksuresidentsusest loobuma, sest mitte­residendil puudub kohustus oma tulusid Eestis deklareerida,” lisas ta.

Tänavu pööras maksuamet välismaalt saadud tulu Eestis deklareerimisele eriti suurt tähelepanu ning selle tulemusel suurenes Eestis maksustamisele kuuluva tulu deklareerijate arv 37 protsenti ja Eestis mitte maksustamisele kuuluva tulu deklareerijate arv 63 protsenti.

Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis ütles, et välismaal tööl käivad inimesed ei tea, et nad peavad Eesti residentidena igal juhul ka Eestis oma tulusid deklareerima, hoolimata sellest, et maksavad välismaal nagunii makse.

“Kui inimene suundub välismaale tööle, ei külasta ta selle peale Eesti maksuameti kodulehte, teda huvitab ikka see, kuidas näiteks Soomes asjad käivad. Nad ei loe vabal ajal Eesti maksuseadusi, sellepärast peabki maksuamet ise välismaal teenitud tulu taga ajama,” ütles Lehis.

Probleem lühiajaliselt välismaal käijate jaoks. Lehise sõnul on varasematel aastatel proportsioonid esimese ringi deklareerijate kahjuks veel suurem olnud, kuid nüüd saab Eesti maksuamet vajalikud andmed Soome maksuametilt juba varem kätte ning ka teavituskirjad välistulude teenijatele läksid kiiremini välja.

“Ei oskagi eriti head lahendust pakkuda, kuidas inimesi sellest paremini teavitada. Ka töö­bürood, kes jagavad infot Soomes töötamise kohta, räägivad ikka rohkem sellest, mida Soomes teha tuleb, Eestis deklareerimine on teisejärguline,“ sõnas Lehis.

Ta lisas, et kontingent, kes Soome vahet käib, on pidevalt suhteliselt sama, seega võib loota, et kui igal aastal sel teemal räägitakse, harjuvad nad sellega ära ning deklareerivad oma tulud Eestis juba omaalgatuslikult.

“Probleem on see pigem nende jaoks, kes käivad lühiajaliselt välismaal tööl ja peavad tulumaksu juurde maksma,” ütles Lehis.