Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Digitaalne majandus loob uusi ärivõimalusi
Eestigi ettevõtjate äri on üha enam mõjutatud digitaalsest majandusest, mille võtmetegur on digitaliseeritud andmete kasutamine. Mitte lihtsalt andmete esitamine aruannetena, vaid rakendamine selliselt, et muuta seni toiminud äriprotsesse, tekitada konkurentsi täiesti uusi ärimudeleid või teha äri senisest erinevatel hetkedel.
Äriprotsesse muutva digitaalse majanduse näiteks võib tuua Taxify. Tegemist on mobiiltelefonis toimiva tarkvaraga, mis seob endas taksosid ja annab võimaluse takso tellida “kiisule” helistamata. Või siis 3D-printimistehnoloogia, mis võimaldab juba praegu suhteliselt odavalt välja trükkida tootmisettevõtetes vajalikke ruumilisi uute toodete prototüüpe. Vahele jääb terve prototüüp-detailide valmistamise protsess.
Traditsiooniline äri muutub. Uue ärimudeliga digitaalse majanduse näiteks sobib ka Airbnb. Kui klassikaline majutusteenus on olnud hotellide ja hostelite mängumaa, siis Airbnb seob oma digitaalsesse võrku tuhandeid eraisikuid, kes pakuvad oma kinnisvara baasil majutust. Nii saab traditsiooniline hotelliäri varem või hiljem mõjutatud, sest sisuliselt igaüks võib siseneda hotelliturule.
Ärihetke muutmise digitaalse majanduse näiteks sobivad nn intelligentsed masinad, mis suhtlevad tarbijaga väljaspool tööaega või võtavad mõnes töölõigus inimese rolli üldse üle. Paljud innovaatilised lahendused seovad endas mitut suunda – muudavad nii protsesse kui ka hetke, millal äri tehakse. Näiteks droonid, millega Google plaanib hakata tellitud kaupu koju tooma.
Kuidas kaasa lüüa? Need trendid pole sugugi ainult rahvusvaheliste ettevõtete mängumaa, vaid mõjutavad ka Eesti ettevõtteid. Pigem on küsimus, kuidas õigupoolest lülituda digitaalsesse majandusse ning kas saame olla ise innovatsiooni eestvedajad.
Kahjuks ei ole kõigile ettevõtetele sobivat juhendit. Aga mõttemaailma seadmiseks sobib alustada julgest unistusest, kuidas võiks teie töö välja näha tulevikus. Esitage endale väljakutsuvaid küsimusi, näiteks mida kliendid tegelikult tahavad. Unustada ei saa ka investeeringu lühi- ja pikaajalise kasu hindamist.