Ukraina kriis mõjutab iga kolmandat ettevõtet

Eesti konjuktuuriinstituudi (EKI) kolmanda kvartali uuringust ilmnes, et iga kolmas ettevõte tunnetab Venemaa-Ukraina konflikti mõju, kusjuures tugevaks hindas mõju 4% ettevõtetest.EKI direktori Marje Josingu sõnul väljendub mõju peamiselt käibe vähenemises ja rentaabluse languses, aga ka näiteks madalamates väljamüügi hindades, liigsetes kaubavarudes ja investeeringute nihkumises. „Probleem kasvab toiduainetööstuse ekspordi-piirangutest laiemaks,“ rääkis Josing eile pressikonverentsil. Näiteks on transpordifirmadel Venemaa vedude äralangemise tõttu tekkinud ülepakkumine. „Ka Läti, Leedu ja Poola transpordifirmad otsivad uutel turgudel tööl. Üha enam tuntakse survet tulla Skandinaaviasse,“ ütles Josing, lisades, et ülepakkumine toob kaasa ka hinnasurve.Josing märkis, et peale ehituse ja maanteetranspordi on raskusi ka logistika- ja turismifirmadel.  Näiteks on Venemaal mitmed turismiettevõtted viimaste kuude jooksul pankrotistunud, mis mõjutab meie turismisektori kindlustunnet – Venemaalt tuleb Eestisse vähem turiste ja Venemaale ei reisita enam nii palju kui varem. Peale selle mõjutab Josingu sõnul Vene tarbija ostuvõimet rubla kursi langus. „On väga raske prognoosida, milline saab olema nende tarbimine jõuluperioodil,“ ütles Josing.Täpne mõju ulatus teadmata. Venemaa  toiduainete impordikeelu mõju Eestile ulatub eelmise aasta andmete järgi 75 miljoni euroni, kaudne mõju aga 150 miljoni euroni. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi juht Meelis Kitsing ütles, et konflikti pikaajalised ja kaudsed mõjud on kindlasti suuremad kui lühiajalised ja otsesed mõjud. „Eesti ettevõtjad ei tohi jääda lootma Venemaa turu taastumisele, vaid peavad kohanema muutunud olukorraga ja leidma oma toodetele ja teenustele uued turud,“ märkis ta.Venemaa impordikeelu mõju on EKI teatel kõige ulatuslikum Leedus, kus Venemaale eksporditud tooted moodustasid mullu koguni 2,7% SKP-st. Eestis ulatus see 0,4%ni ja Lätis 0,3%ni. Ülejäänud liikmesriikides on keelu mõju väiksem.Kitsing rääkis, et Venemaa-Ukraina konflikti kaudset mõju tekitab Eesti toorme eksport teistesse Euroopa Liidu tiikidesse, näiteks toorpiima müük Leetu, kust on see seni suures osas piimatoodetena edasi Venemaale müüdud. Lisaks on kaudne mõju ka teistes riikides üle jääva toodangu pakkumissurve Eesti turule, mis võib Eesti tootjatele kaasa tuua turuosa kaotuse.Majanduskeskkond rahuldav. Josing märkis, et EKi baromeetri koostanud eksperide hinnangul oli Eesti majandusolukord septembris rahuldav. Kolmandas kvartalis langes tarbijate kindlustunne, seda eelkõige Eesti majandusarengu väljavaadete halvenemise tõttu. Sellegipoolest on Josingu sõnul tarbijate kindlustunne heal tasemel, sest palgad kasvavad ja hinnad jäävad samaks. „Oleks veider, kui kindlustunne hea poleks,“ ütles ta.Suurema osa perede arvates on nende majanduslik olukord sama, mis aasta tagasi. Pea pooled pered kulutavad sama palju kui teenivad, samas on suurenenud säästmisaktiivsus. Kui aasta tagasi säästis 35% peredest, siis nüüd 44%. Kuigi inimesed peavad oma pere olukorda heaks, mõjutab neid arvamus riigi käekäiku, mis muutus septembris pessimistlikumaks.

Eesti Konjuktuuriinstituudi (EKI) direktori Marje Josingu sõnul hindavad Eesti ettevõtted enda suurimaks probleemiks just ebapiisavalt haritud tööjõudu ja maksude taset. Samuti valmistab ettevõtetele probleemi liigne bürokraatia ja vähene innovatsioon. Kuigi EKI uuringust ilmnes, et ettevõtete arvates on pankade valmisolek laenu anda üsna hea, tunnetavad enim panka vastutulematust just ehitus- ja kinnisvarasektor.„On huvitav, kuivõrd erinevaid probleeme toovad välja ühe ja sama majandusruumi ettevõtjad,“ märkis Josing. Nimelt, kui vaadata Eesti suuremate kaubanduspartnerite – Soome, Rootsi, Läti ja Leedu – ettevõtjate nimetatud enim probleeme tekitavaid tegureid, siis erinevalt Eestist ei nimeta keegi neist suurimaks murekohaks kvalifitseeritud tööjõu puudust. Soome ja Rootsi ettevõtjad tunnevad muret maksude taseme, Läti ja Leedu omad enim aga bürokraatia üle. Samas toovad Läti ja Leedu ettevõtjad probleemina välja ka näiteks bürokraatia, mida Eesti ettevõtjad ei tunneta.