Uued reeglid toovad ettevõtjale lisatööd

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 24. veebruar 2015 kell 4:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uued reeglid toovad ettevõtjale lisatööd
Lasse Lehise sõnul ei meeldinud teistele riikidele see, et nende maksutulu ära varastatiFoto: Eiko Kink
Tänavu hakkasid e-teenuseid pakkuvatele ettevõtetele kehtima uued reeglid, millega ei arvestata käibemaksu mitte müüja, vaid kliendi asukohamaa järgi. Sellega loodetakse käibemaksuraha saada ka hiidudelt nagu Amazon, Apple, Facebook ja Google.
Uus Euroopa Liidu direktiiviga seotud seadus võeti vastu vaikselt ning Eesti e-kaubanduse liidu juhi Signe Kõivu sõnul sellesse huvigruppe ei kaasatud. "See seadus on paljude jaoks veel väga segane," rääkis Kõiv valitsevast meelsusest.
Veebimajutust pakkuva Zone Media OÜ tegevjuhi Riho Kure sõnul puudutab see seadus nende ettevõtet otseselt. "Meie pidime oma arveldussüsteemi olulised muudatused tegema. Kuna meil on eraisikutest kliente erinevates ELi maades, siis me pidime tegema muudatused, et saaks kuvada kõiki makse vastavalt seadusele. Ja neid kõiki ka kliendilt küsida," seletas Kõiv. Ta lisas, et see, kui palju mingil Eesti ettevõttel välismaiseid kliente on, ei mängi tegelikult eriti rolli, sest ümbertegemised tuleb nagunii ära teha.
Mis senisega võrreldes muutub?
1. Kliendi asukoha määramine - sellest aastast maksustatakse osutatud telekommunikatsiooniteenused, ringhäälinguteenused ning elektroonilised teenused alati selles liikmesriigis, kus asub teenuse saaja, ning selle liikmesriigi maksumääraga. Sellega muutub teenuse osutajale oluliseks kliendi asukoha (käibe toimumise koha) määramine ning selle tõendamine.
2. Digiteenuse käibemaksuga maksustamise erikord ehk MOSS-erikord - kui teenuse osutaja soovib erikorda kasutada, siis ta deklareerib ja tasub teises liikmesriigis mittekäibemaksukohustuslastele osutatud teenustelt arvestatud käibemaksu oma asukohariigi (registreerimisliikmesriigi) maksuhaldurile, kes kannab saadud summa edasi teise riigi (tarbimisliikmesriigi) maksuhaldurile.
Seega peab Eesti käibemaksukohustuslane, kes osutab digiteenuseid teise liikmesriigi mittekäibemaksukohustuslasele valima, kas ta registreerib ennast käibemaksukohustuslaseks ja täidab käibemaksukohustuse teenuse saaja asukoha liikmesriigis või registreerib ennast MOSS-erikorra kasutajaks Eestis.
MOSS-erikorra kasutajaks saavad registreerida isikud, kes soovivad kasutada erikorda ning esitavad maksu- ja tolliametile avalduse erikorra kasutamiseks. Erikord hakkab üldjuhul kehtima alates avalduse esitamisele järgneva kvartali esimesest kuupäevast. Näiteks juhul, kui maksukohustuslane esitab avalduse 15. veebruaril 2015, võib ta hakata erikorda kasutama alates 1. aprillist 2015.
Erikorra kasutaja:
- esitab kord kvartalis maksuametile MOSS-deklaratsiooni, millel kajastab teistes liikmesriikides asuvatele mittekäibemaksukohustuslastele osutatud teenused, sh väljaspool Eestit asuva püsiva tegevuskoha kaudu osutatud teenused
- tasub käibemaksu maksuametile, kes kannab saadud summa edasi teise liikmesriigi maksuhaldurile.
Kure sõnul põhjendatakse uut seadus sellega, et mingid firmad ei saaks enam Luksemburgis või mõnes teises soodsas maksukeskkonnas eelisseisundis tegutseda. "See mõte on iseenesest küll õige. Kuid sellegipoolest peavad nüüd üle Euroopa sajad tuhanded väikesed firmad tegema hulga lisatööd. Aruandlus suureneb jällegi. Just nagu lahendatakse ühte probleemi, kuid tuuakse kaasa paljudele teistele väikestele lisatööd," rääkis Kurg.
Ta lisas, et tema ei usu, et Eesti sellest muudatusest palju võidab. "Küll Apple või Amazon need muudatused ära teeb ja küll nad leiavad jälle mingisuguse muu augu," lausus Kurg naerdes.
Maksuamet usub käibemaksulaekumise suurenemisse
Maksuameti avalike suhete juhi Rainer Lauritsa sõnul muutub selle seadusega sisuliselt teises liikmesriigis asuvatele mittekäibemaksukohustuslastele osutatud teenuste maksustamine. Seega peavad Eesti käibemaksukohustuslased alates 2015. aastast digiteenused maksustama kliendi asukohariigi ehk tarbimisliikmesriigi maksumääraga ning arvestama tarbimisliikmesriigi reeglitega. "Näiteks juhul, kui kliendiks on Soome eraisik, tuleb teenus maksustada Soome käibemaksuga ning arvestada Soome nõudeid arvetele," seletas Laurits.
Seaduse eesmärk on Lauritsa sõnul see, et käibemaks tasutaks sellele EL riigile, kus asub teenuse tarbija. Selles riigis peaks eelduslikult siis käibemaksu laekumine suurenema. "Kui praegu deklareerib ja tasub teise liikmesriigi mittekäibemaksukohustuslasele digiteenuse osutaja käibemaksu oma asukohariigis, siis käibe toimumise koha muutusega seoses tuleb käibemaks alates 2015. aastast tasuda kliendi asukohariigile," selgitas Laurits.
Sooviks pidurdada Küprosele või Luksemburgi registreerimist
Maksueksperdi Lasse Lehise sõnul on tegemist juba 2008. aastal kokku lepitud muudatustega Euroopa Liidu direktiivis, aga kuna selle ettevalmistamine võttis kõikides riikides palju aega, siis anti väga pikk üleminekuperiood.
"Põhjus oli selles, et kui vana korra järgi maksustati kõik teenused müüja asukohariigis, siis teenusepakkujad registreerisid ennast nendesse riikidesse, kus oli kõige madalam maksumäär (Luksemburg või Küpros) ning teistele riikidele see sugugi ei meeldinud, et nende maksutulu niimoodi ära varastatakse," rääkis Lehis ja täpsustas, et käibemaksu üldine loogika on see, et maksu kogub see riik, kus asub tarbija. Kuna e-teenuste puhul oli kliendipõhist maksustamist raske administeerida ja kontrollida, siis varem Lehise sõnul lihtsalt lepiti selle erisusega. "Paraku on e-teenuste maht nii oluliselt kasvanud, et mingist hetkest riigid ei olnud enam selle olukorraga rahul," lisas maksuekspert.
"Teoreetiliselt peaks Eesti pigem võitma, sest eeldatavasti ostavad meie inimesed arvutimänge, muusikat jne välismaalt, kui nad üldse selle eest midagi maksavad. Ettevõtete vahelisi tehinguid see muudatus ei puuduta," seletas Lehis.
Lehise sõnul puudutab muudatus teenuseid - e-raamat või muud internetist allalaetavad muusikafailid, filmid, arvutimängud. Kaupade puhul kehtib Lehise sõnul kogu aeg kaugmüügi 35 000eurone piirmäär, st kui Eesti klientidele müüdud kauba käive jääb väiksemaks, siis ei ole kohustust Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerida, aga soovi korral võib.
Loodetakse suurfirmade käibemaksule
"Saksamaa ja UK Amazoni lehtedelt tellitud kaupa maksustatakse Eesti käibemaksuga, vastav firma on Eestis käibemaksukohustuslane. Kui kaup tellitakse USA-st, siis maksustatakse see impordina ja tuleb esitada tollideklaratsioon," rääkis Lehis.
Rainer Laurits möönis, et suuremad välismaised firmad kellele see kohustus kehtima hakkas on näiteks Google, Facebook, Amazon, Apple. "Aga ainult e-kaubad (näiteks tarkvara) ja e-teenused, mitte füüsilised kaubad," rõhutas Laurits.
Uus seadus puudutab ka sideteenust ja kõnekaarte pakkuvaid ettevõtteid. Tele 2 Eesti finantsjuhi Kristina Tomsi sõnul on nende ettevõtte seadusemuudatusega juba kursis. "Hetkel on meie reeglid sellised, et lepinguline klient peab omama Eesti isikukoodi ja Eestis registreeritud aadressi. Lepingu sõlmimisel küsime alati kliendi elukohta. Seega Tele2 antud nõudeid juba täidab ja seadusemuudatus meid oluliselt ei mõjuta," märkis Toms.
See seadus hakkab Tomsi sõnul kindlasti omama suuremat mõju tulevikus ja seda eelkõige siis, kui jõustub Euroopa Liidu plaan ühtsetest üle-euroopalistest hindadest telekommunikatsioonisektoris, ehk "Roam like home" projekt. "Sellisel juhul on Eesti operaatoritel võimalus teenuseid pakkuda ka teistele Euroopa Liidu klientidele," lisas Toms.
Seadus puudutab ka meediaettevõtteid
Lasse Lehis lisas, et seadusemuudatus puudutab ka erinevate meediaväljaannete tasulisi lugusid. "Kui mõni välismaal elav eestlane tahab maksta ainult internetiväljande lugemise eest (st paberlehte ei telli), siis varem maksustati see lihtsalt 20% käibemaksuga ja isiku asukohta ei pidanud tuvastama, nüüd aga tuleb tuvastada, kus riigis inimene elab, ja vastava riigi käibemaksuga maksustada," rääkis Lehis.
ERRi juhatuse liikme Joel Sarve sõnul neid see seadus väga hetkel ei puuduta, kuid see seadus võib tulevikus võimalike elektrooniliste teenuste müügija tehnilised lahendused palju keerukamateks ja kulukamateks muuta. "Puht isiklikult mõistan riikide soovi säilitada oma maksubaas ja vältida teenuste liikumist madalama käibemaksuga riikidesse. Muidugi kaasnev administratiivkoormus ei ole midagi toredat," märkis Sarv.
Kogu süsteemi lihtsustamiseks on Lasse Lehise sõnul välja mõeldud nn MOSS erikord, mis lubab välisriikide käibemaksu deklareerida ja maksta Eestis. "Praktikas lahendatakse probleem sel teel, et antakse kliendile ette registreerimisankeet ja palutakse lahkelt kirjutada elukohaks Eesti. Vastasel juhul läheb halduskoormus ülemäära suureks, võrreldes nende maksusummadega, mis teised riigid Eestist saama peaksid," seletas Lehis.
KOMMENTAARID
Fortumo finantsjuht Isä Abdurahmanov:
Telekommunikatsiooniturul puudub mobiilioperaatoritel ühtne lähenemine uue direktiiviga tulenevatest muudatustest käibemaksule. Lepingu vormist tulenevalt maksavad mõned mobiilioperaatorid käibemaksu ise, teised kannavad selle makseahelas edasi ettevõtetele nagu Fortumo.
Fortumo on muutnud meie teenust kasutavatele ettevõtetele käibemaksuga tegelemise võimalikult lihtsaks - juba enne uue direktiivi jõustumist olid üldjuhul mobiilioperaatoritelt meile saabunud rahadelt kõik vajalikud maksud tasutud. Uue direktiivini tulemusena ei muutu Fortumo klientidele midagi, sest oleme end registreerinud Mini One Stop Shop'iks (MOSS) ehk jätkame sama põhimõttel, tasudes vajadusel käibemaksu (ja muud vajalikud maksud) nende eest.
Eesti E-kaubanduse Liidu juhatuse esimees Signe Kõiv:
Inimkeeli öelduna puudutab seadusemuudatus neid ettevõtteid, kes müüvad eraisikule või mittekäibemaksukohustuslasele firmale piirideüleselt elektroonseid teenuseid, milleks on näiteks e-raamatud, allalaetavad arvutiprogrammid, pildipangad, mobiiliäpid, filmide ja muusika voogedastus, jne. Üheks võimaluseks, kuidas e-kaubanduse praktikas tõmmata piir elektrooniliste teenuste ja mitteelektrooniliste teenuste vahel, oleks eristada neid teenuseid, kus liiguvad vaid failid ning teenused, mille tulemusel tarbija saab ka füüsilise toote. Viimasel juhul uus kord e-kauplejaid ei puuduta. Eraisiku või mittekäibemaksukohustuslase firma asukohana ei peeta siinjuures silmas puhkusel või ärireisil viibimist, vaid kus üksikisikul on alaline elukoht või kus ta tavaliselt elab või kus on asutatud mittemaksukohustuslane.
Hinnangut, kui paljusid ettevõtteid see Eestis puudutab, on hetkel võimatu anda, sest seadus on alles jõustunud ja praktika puudub. Erikorra alusel osutatud digiteenused tuleb deklareerida MOSS-deklaratsioonil, mille esitamise tähtaeg on alles 20. aprillil.
Euroopa Komsjon on andnud juhise (90 leheküljel), kuidas peaks kauplejad uut korda järgima. Liidu huviküsimus on, millises ulatuses peab ettevõtja tõendama elektroonilise teenuse ostja tegeliku asukoha. Näiteks on Euroopa Komisjon soovitanud kohaldada testi, mille kohaselt teenuse osutaja saadab isikule teenuse tellimisel küsimustiku, milles isik märgib oma asukoha aadressi, telefoninumbri ja pangakonto numbri. Kui asukoht, telefon ja pangkonto asuvad samas riigis, võib teenuse osutaja väljastada arve selle riigi käibemaksumääraga. Euroopa Liidu direktiivi 2008/8/EÜ eesmärk on sulgeda maksusüsteemis olev lünk, kus rahvusvaheliselt tuntud ettevõtted registreerisid firma käibemaksu maksmiseks vaid seal Euroopa Liidu riigis, kus oli neile kõige soodsam maksusüsteem. Näiteks Amazonist e-raamatuid tellides oli käibemaksumäär vaid 3%.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum