Mari Mets • 12 mai 2015

Rahandusminister: toiduainete käibemaksu vähendamine pole efektiivne

Rahandusminister Sven Sester.  Foto: Eiko Kink

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul eelistab valitsus toiduainete käibemaksumäära vähendamisele tööjõumaksude alandamist ja maksuvaba tulu suurendamist.

Eesti võiks vähendada toidukaupade käibemaksumäära parema elu nimel, kirjutas arvamusloos Rimi Eesti Foodi tegevdirektor Anders Torell.

Sesteri kinnitusel on valitsuse poliitika olnud madalamate sissetulekutega perede toetuseks kasutada otsesemaid teid kui toiduainete käibemaksuerand. "Meie suund on vähendada tööjõumakse ja kutsuda ellu madalapalgaliste maksutagastus, et soodustada töötamist ja ise hakkama saamist, rahastades seda kokkuhoiuga riigihalduses ja tarbimismaksude tõstmisega," selgitas ta.

Enamikul teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest on käibemaksu standardmäär teistele kaupadele kõrgem kui Eestis ja käibemaksumäärad enamikus riikides on viimastel aastatel pigem tõusnud, lisas Sester, märkides, et vaevalt oleks Eesti tarbija valmis toiduainete käibemaksu alandamise nimel aktsepteerima kõrgemat üldist käibemaksumäära.

"Juhul kui maksumäära langetada, võivad hinnad veidi langeda, aga langus ei pruugi olla kuigi suur ega kesta kuigi kaua. Osa võidust ei jõua kunagi tarbijateni," ütles Sester. "Jaekaubanduskettide hindade alandamise lubadus võib olla ennatlik – ühelgi kauplusel ei ole võimalik garanteerida maksumäära langusega võrdset hinnalangust, sest enne kauba poodi jõudmist kujundavad selle hinda põllumajandustootjad, toiduainetööstused ja vahendajad. Pealegi on maksumäär on seadusega kehtestatud ja muutub ajas väga vähe, kuid toidu hind võib kõikuda päris palju. Toidu hinda mõjutavad maailmaturg, hooajalisus, ilm ja muud tegurid."

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) soovitab üldiselt maksumäärade erandid kaotada, mitte neid juurde teha, märkis rahandusminister. "Ka Eesti kogemus ei toeta maksuerisusi. Kui 1999. aastal kehtestati raamatutele 18% asemel viie protsendiline käibemaks, odavnesid raamatud jaanuaris-veebruaris võrreldes detsembriga neli, mitte 11 protsenti. Hinnad ei langenud üldse, kui samasugune maksusoodustus kehtestati 2004. aastal majutusteenusele ja käsimüügist ostetavale ajakirjandusele," rääkis Sester.

Tema sõnul on madalama sissetulekuga elanike abistamiseks käibemaksualandus pigem ebaefektiivne, sest suurem osa toetusest läheb neile, kes seda ei vaja. Madalama sissetulekuga elaniku kulutused toidule moodustavad nende tarbijakorvist suhteliselt suurema osa – statistikaameti andmetel kulus kõige vaesemal kümnendikul leibkondadest 2012. aastal toidule keskmiselt 34,5 protsenti kulutustest, kõige rikkamal kümnendikul aga 15,8 protsenti, märkis ta. "Ent rikkamad kulutasid samal ajal toidule kokku rohkem: leibkonnaliikme kohta 1555 eurot võrreldes vaesemate 343 euroga. Nii saanuks neli ja pool korda suurema kasu tarbija, kes soodustust ei vaja," nentis Sester.

Kokkuvõttes, pigem töötame täna selle nimel, et toimiks madalapalgaliste maksutagastussüsteem, tööjõumaksud langeksid, maksuvaba tulu suureneks ning tööinimesele jääks tema tööst järjest rohkem raha kätte, rõhutas rahandusminister.

Hetkel kuum