Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ainus tee rikkuseni - pane raha enda heaks tööle kohe täna

    Arvamusfestivali Äripäeva arutelu "Kuidas rikkaks saada"Foto: Raul Mee, Äripäev

    Alusta kohe täna, usalda iseennast ja säilita külm närv, jagasid kogenud investorid nippe Arvamusfestivalil Äripäeva arutelus teemal "Kuidas rikkaks saada?".

    Laupäeva õhtuhämaruses oli Paide Vallimäe lossivaremetesse kogunenud sadakond inimest, kes kõik ihkasid nõu ja inspiratsiooni, kuidas raha enda kasuks tööle panna.
    "Me tahame kõik olla terved ja rikkad. Miks mitte siis selle nimel tegutseda?" alustas tabavalt edukas ettevõtja ja investor Raivo Hein, kel investeerimiskogemust üle paarikümne aasta. Selleks on Heina sõnul vaid üks võti - tuleb raha enda kasuks tööle panna.
    Arutelus osalenud õpetajast investor Kristi Saare on ilmekas näide sellest, et investeerimisega tegelemiseks ei pea loobuma oma tööst ega hobidest. Tal kulub oma investeerimisportfelli haldamiseks iga kuu vaid umbes tund aega. "Meile on meediast kinnistunud stereotüüp, et investor on keskealine hästi lõhnav lipsuga meesterahvas, keda näeme ärilehtede esikaantel," rääkis Saare. "Tegelikult saab alustada ka väga väikeste summadega ja saada tuge teistelt endasarnastelt."
    Saare alustas investoriteed neli aastat tagasi vaid 5-10euroste igakuiste investeeringutega ühisrahastusplatvormi. Täna omab ta juba korralikku investeerimisportfelli, millesse kuulub lisaks aktsiatele ka üürikinnisvara.

    Ettevõtja ja investor Raivo Hein:

    See on hetk elus, kus passiivsed investeeringud teenivad inimesele rohkem raha kui on tema igakuised kulud. Majandusliku vabaduse ühik on aeg. Kui võtta netovarad ehk likviidsed varad ja jagada see oma igakuise kuluga, siis saab oma majandusliku vabaduse aastates. Näiteks kui teenida aastas 100 000 eurot, ja kulutad samal ajal 10 000, siis võib 10 aastat rahulikult oma säästudest elada. Kui see 100 000 lisaks ka investeerida, siis hakkab see raha kasvama.

    Esmalt finantsvabadus ja plaan
    Kogenud investorite sõnul on esimene eesmärk finantsvabaduse saavutamine, mis lihtsustatult tähendab seda, et raha teeb inimese jaoks tööd, mitte vastupidi. Arutelus osalenud investor ja Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas selgitas termini kenasti lahti: "Finantsvabadust saab mõõta päevade arvuga, mille jooksul saad teha midagi muud peale oma palgatöö. See mõiste on aga suhteline, sest sõltub ka inimese kulutustest. Mõnel on tarvis 1000, teisel 10 000 eurot kuus."
    Heina sõnul on finantsilise vabaduse saavutanud inimesi Eestis veel väga vähe. Mõni aasta tagasi taipas ta, et see number ei saagi tõusta, kui midagi ei muudeta juba meie haridussüsteemis. "Koolis õpetatakse põhikooliealisele lapsele, et kui raha saab otsa, siis tuleb võtta tarbimislaenu. See on täielik absurd!" rääkis Hein.
    Lisaks peegeldavad investori arvates harimatust ka lehelood lotovõitjatest, kes kavatsevad võidusumma ühekorraga tuulde loopida. Sellele järgneb tihtilugu pankrotistumine või halvimal juhul enesetapp. "Kõige parem nõuanne on, et ärge üldse lotot mängigegi. Nii ei saa nagunii kunagi miljonäriks," rääkis Hein.
    Ka Tanilas on oma pangatöö jooksul puutunud kokku inimestega, kellele on hunnik raha sülle kukkunud. Häda olevat aga selles, et inimesed ei mõtle oma kulutustele ega tee mõtle pikemalt ette. "Igaüks peaks ennast harjutama mõttega, et kui saangi suure summa raha, mida ma siis sellega teen. Ilma plaanita pole asjal mõtet," rääkis Tanilas.
    Usalda vaid iseennast
    Investeerimismaailmas esimese sammu tegemiseks on tarvis vaba raha. Selle leidmiseks kolm võimalust - kas alustada raha säästmist, suurendada oma sissetulekuid või hakata ettevõtjaks.
    Tanilas soovitab igal inimesel panna paberile kirja kõik oma igakuised kulutused. Tema ise alustas investeerimisega juba ülikooli ajal õppelaenu ja stipendiumirahade eest. Saare seevastu otsustas õpetajapalga kõrvalt investeerimise jaoks lisaraha teenima hakata. Selleks algatas ta mitmeid projekte ning tegi lisatöid. Hein hakkas aga ettevõtjaks, kuna see on tema hinnangul kõige kiirem viis rikastuda.
    Enne otsustava esimese sammu tegemist soovitavad edukad investorid koguda teadmisi. Kõige parem on seada sammud raamatupoodi. Tanilas prooviks kätt ka virtuaalsete portfellidega. "Kaks olulist asja - tee endale selgeks kulud ja maksud," rääkis ta lisades, et kasuks tuleb ka Jaak Roosaare raamat rikkaks saamisest ja soomlase Seppo Saario investeerimisõpik.
    Kuigi ka investeerimismaailmast mõne eeskuju leidmine ei tee paha, kuid Hein soovitab igal investoril siiski iseennast usaldada, sest inimeste teed voolavad alati erinevalt.
    Saare sõnul võivad Warren Buffetti sugused kuulsad investorid jääda liiga kaugeks. "Mul pole midagi peale hakata teadmisega, et keegi suurinvestor ostis 100 000 euro eest aktsiaid," rääkis Saare, kes soovitab nõu ja abi tasub otsida teistelt väikeinvestoritelt.
    Keskendu pikaajalisusele
    Investeerimisega alustamiseks sobivad nii ühisrahastusplatvormid, kodubörsi firmad kui kinnisvara. Hein märkis julgelt, et tema armastab nn patuaktsiaid ehk kasiino-, tubaka- ja alkoholifirmasid ega pelga neist kasu lõigata.
    Tanilase sõnul võiks investor teada, kas ta on pigem dividendi- või kasvuinvestor. "Algajale ma aga kasvuinvestoriks hakkamist ei soovita. Mina näiteks katsetasin kunagi Hiinas, kus kolme aasta pärast polnud enamikke firmasid olemas," tõi kogenud investor näiteks. Praegu on Tanilasel pidevalt umbes 100 firmat jälgimisnimekirjas. Hetkel meeldib talle näiteks energeetikasektor, mis on sattunud tugeva surve alla.
    Saare valib aga oma portfelli ettevõtteid, millega ta on ka ise seotud. "Tahan, et Tallinna Vee dividendid kataks mu veearved. Samuti oman Tallinna Kaubamaja aktsiaid, sest jätan oma raha Selveri toidupoodidesse," rääkis Saare.
    Oluline on keskenduda pikaajalisusele, säilitada külma närvi ja mitte rapsida. Aktsiate lühiajalist langust ei tasu investorite sõnul peljata. "Minu Balti börsi aktsiad olid mullu veebruarist punased. Kuidas hakkama sain? Ma lihtsalt ei loginud oma kontole sisse. Kui tean, et pikaajaliselt börs tõuseb, siis pole mõtet end närvi ajada," naeris Saare.
    Tanilas soovitab investoril teha võimalikult vähe tehinguid, kuna ühe USAs tehtud uuringus leiti, et kõige edukamad investeerimiskontod olid need, mille omanikud olid surnud või mille parool oli unustatud.
    Alusta võimalikult kiiresti
    Arutelus osalenud investorid laususid kui ühest suust, et kõige parem aeg investeerimisega alustamiseks on täna. "Ma pole kuulnud üheltki investori suust lauset, et oleks ma ometi alustanud hiljem. Kõik oleksid tahtnud alustada varem," naljatles Saare.
    Heina sõnul hakkab ajaga rolli mängima liitintress, sest see paneb raha kasvama eksponentsiaalselt.
    "Üks tark mees on öelnud, et rikas pole see, kes elab intressidest, vaid see, kes elab intresside intressidest," märkis Hein lõpetuseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Hoonete ehitusmaht vähenes suurelt
Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal, sellest hoonete ehitusmaht kahanes lausa 9 protsenti, teatas statistikaamet.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal, sellest hoonete ehitusmaht kahanes lausa 9 protsenti, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.