Kuidas äri ja emotsioonid lahus hoida?

Vaimselt vormis inimene suudab märgata ja mõista enda sees toimuvat ning seda juhtida. Emotsionaalse intelligentsuse levinud teooriad ei arvesta tõsiasjaga, et tunded pole püsivad. Tugeva tundega samastunud inimene pole arukas, sest keskaju struktuurid, mis tunded on aktiveerinud, suudavad tõkestada teiste oluliste ajupiirkondade töö. Arukus ilmneb siis, kui inimeses on rahu.

Kõik on näinud vihaseid või pettunud inimesi, kel lained üle pea kokku löönud, ent kui inimene pidevalt aktiveerib negatiivseid tundeid, tekitab see stressi ja meeleoluhäireid. Maailma tervishoiuorganisatsiooni ennustusel on aastaks 2030 depressioon haiguste põhjustaja number üks kogu maailmas. Uuring näitab, et Euroopas on töökohaga seotud depressiooni kulu aastas 617 miljard eurot, millest 515 miljardit moodustab kaudne kulu – saamata jääv tulu ning kulu, mille on põhjustanud töölt puudumine ja ebaproduktiivsus, mille olemasolu peale tööandjate sageli keegi teine ei hoomagi.

Töökeskkond ennetab konflikte

Töökeskkonna heaolust on seni räägitud eelkõige töökoha ergonoomika, valgustuse, puhketoa jms kontekstis, harvem on juttu töötajate isiksusesiseste oskuste treenimisest, nende süsteemsest arendamisest ja sellest, kuidas töötajad organisatsiooni kogevad.

Hea organisatsioonikultuur soosib konfliktide ennetamist ja nende lahendamist. Rakenduslik teadlikkus vaimse vormi kujundamise alustalana on seni olnud kasutusel vaid maailma eesrindlikemates ettevõtetes nagu näiteks Google või Apple. Nemad on käsitlenud töötajatele teadlikkuse õpetamist ja suhtlemise õhutamist kui investeeringut. Töötaja tööl on tähtsus ja tähendus, nad osalevad milleski olulises.

Peale selle on organisatsioonil vaja tegeleda ka oma arengusuundade ja eesmärkide seadmise ning töötajateni viimisega. Eesmärke viivad ellu koostööd tegevad inimesed, näiteks on TransferWise ja Apple oma kontorid rajanud inimeste suhtlemist soosivalt. Eesmärgi andmine tööle ja selle asetamine suurde pilti tekitab huvi tegutseda.

Kõik saavad oma tundeid ja mõtteid juhtida, ent sageli võidakse olla emotsioonide ohvrid. Vaatamata sellele, et tunded, mida on ligi 300, aktiveeruvad iseenesest, ilma eriliste oskusteta, märkame, et kogeme solvumist, pettumust, ebakindlust, vihastamist ja tüdimust. Teiste juures paneme tähele, kuidas oludesse sobimatu emotsioon neid vallutab, aga kas näeme sama endagi juures?

Oskus emotsioone juhtida on tähtis, sest iga automaatselt aktiveeruv intensiivne tunne lülitab meis välja osa arukusest. Selle puudumisel võime hakata tegema kallutatud otsuseid, lähtudes tegelikkuse asemel eelarvamustest. Aga just kallutatud otsused viivad ettevõtteid kõrvale eesmärkidest ja toovad sageli kahjumit.