Vargus maksuameti koduõuel

52aastane raamatupidaja kasutas ära oma klientide heausklikkust ning varastas nende kontodelt raha, kasutades selleks maksu- ja tolliameti ettemaksukontot. Ettemaksukonto on olemuselt sarnane pangakontoga. Vahe on selles, et see konto asub maksuameti arvestussüsteemis, mille kaudu ettevõtja suhtleb maksuhalduriga ning selle konto kaudu toimub maksude tasumine ja enammaksete tagastamine. Igal isikul on kohustuste täitmiseks üks ettemaksukonto, millel on unikaalne viitenumber. Sellele kontole saab raha kanda aga igaüks.

Nutikas pettur

Vahistatud raamatupidaja kasutaski seda oma huvides ära. Antud juhul tegi raamatupidaja ülekande oma kliendi pangakontolt, märkides iseenda firmaga seotud ettemaksukonto viitenumbri. Seejärel esitas raamatupidaja maksuametile taotluse enammakstud summa tagastamiseks ning maksuamet kandis raha raamatupidaja isiklikule pangakontole. Prokuratuuri sõnul olid ülekanded pigem sagedased.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Eilike Pruul selgitas, et raamatupidaja vargus tuli päevavalgele tänu ühele kannatajale, kes pöördus maksu- ja tolliameti poole, kuna avastas kahju tekkimise oma pangakonto ülekandeid kontrollides.

EMTA soovitas ettevõttel kohe politseile kuriteoteade teha. Infot kontrollides ilmnes kiiresti, et omastatud summa ja kannatada saanud ettevõtete hulk on oluliselt suurem.

Prokuratuuri andmeil oli ühtekokku kannatajateks 20 ettevõtet. Suurimat kahju kandis ettevõte, kellelt omastati ligi 580 000 eurot, väikseim kannatanule põhjustatud kahju oli 575 eurot.

Vanemprokurör Maria Entsiku sõnul muutis ettevõtete jaoks pettuse avastamise keeruliseks see, et raamatupidaja võltsis ettemaksukontode saldosid ning tavaolukorras ei tulda lihtsalt selle peale, kontrollida EMTA arveldusarvele tehtud pangaülekannete viitenumbrite õigsust.

Hetkel on kriminaalmenetlus veel algusjärgus, kuid raamatupidaja on vahi alla võetud uute kuritegude ärahoidmiseks. Pangaväljavõtetelt ilmneb, et enamiku omastatud rahast on kuriteos kahtlustatav kulutanud hasartmängudele ning igapäevastele väljaminekutele, mistõttu on kannatanutel väga väike lootus oma vara tagasi saada.

Sarnaseid juhtumeid on olnud ka varem. Näiteks kirjutas Äripäev märtsis artiklis „Raamatupidaja praak tõi firmale kustutamise hoiatuse“, kuidas ühe mööblifirma raamatupidaja laskis kanda käibemaksutagastuse summad osaliselt endaga seotud juriidiliste isikute arvele.

Süsteemi viga

2015. aasta mõjukaimaks finantsjuhiks valitud Marilin Heina ärgitas antud juhtum sõna võtma. Heina sõnul on riik mõnevõrra ise sellises kelmuses osaline, kuna ei kontrolli raha ülekandja isiku ja maksumaksja viitenumbri vastavust. "Maksuamet on ise sellest huvitatud, et ühed isikud saaksid teiste isikute maksusid maksta. Igasugused tasaarveldused on segadust tekitavad ja kindlasti mitte läbipaistvad," nentis Hein. Ta esitas küsimuse, kas suur riiklik süsteem, nagu seda on maksuameti arveldussüsteem, peaks sellist läbipaistmatust ka toetama. „Mulle tundub see sisekontrollimeetmete nõrkusena,“ hindas ta. Hein märkis, et võlgu võiks maksta võlgnikud ise.

Maksuameti sõnul on aga teiste eest maksude tasumine ettevõtluses üsna tavapärane. Sageli kasutavad ettemaksukontosid kontserniettevõtted, kelle jaoks muudab ettemaksukonto ülekannete sageduse väiksemaks. Samuti võimaldab ettemaksukonto tasuda näiteks vanemate või laste eest maamaksu. Ameti hinnangul piiraks võimalus ainult iseenda viitenumbrile ülekandeid teha oluliselt maksuameti arvestusteenuse kättesaadavust ja mugavust. Ent ka sel juhul ei saa välistada riski, et isik, kellele äriühing on usaldanud maksete tegemise, seda ei kuritarvitaks.

Ühel on aga nii prokuratuur, maksuamet kui ka finantsjuht Marilin Hein ühel nõul. Ettevõtte omanik ja juhtkond peab omama piisavat majandusalast pädevust, et kontrollida oma ettevõtte aruandlust, muu hulgas, kas riigile tasutud summad on õiged. Maksuamet pööras tähelepanu, et sellise petuskeemi ilmsikstulek näitab ka seda, et tähelepanelik tasub olla ka viitenumbritega, kuna raamatupidaja tegi igakuiseid ülekandeid maksu- ja tolliametile selgitusega maksude tasumiseks, kuid ettemaksukonto viitenumber ei kuulunud ettevõttele, kelle pangakontolt ülekanne tehti, ja nii jõudis raha hoopis teise ettevõtte ettemaksukontole.  

Maksu- ja tolliametil on plaanis uue e-MTA loomisel oluliselt täiendada teavitust e-MTAs toimuvast.