Brexit: mõju majandusele

Üks viimaseid signaale tuli eluasemeturult, kus tehingute arv oli juulis suurimas languses 2008. aasta finantskriisist peale. Hinnad jätkasid küll tõusu, kuid tegid seda viimase kolme aasta kõige aeglasemas tempos, näitas Royal Institute Chartered Surveyorsi uuring.

Kõheldakse, muretsetakse oma töökoha ja sissetuleku pärast ning kinnisvarahindade võimaliku liikumise üle. Londoni börsil on kinnisvarasektori indeksil EList lahkumise otsuse (nn Brexit) järel kõige kehvemini läinud – see on agentuuri Bloomberg andmeil tagurdanud 15%, samas kui börsiindeks FTSE 100 on ligi 8% tõusnud.

Nael jääb nõrgaks

Uudis eluasemeturult pani taas nõrgenema Briti naela, mis on 23. juuni referendumist alates USA dollari suhtes odavnenud ligi 13% ja euro suhtes üle 10%.

Naela kursi taastumist referendumieelsel tasemel, mil ühe naela eest sai 1,48 dollarit, analüütikute arvates lähemal paaril aastal loota ei ole. Näiteks prognoosivad agentuuri Bloombergi küsitletud analüütikud naela kurssi tuleva aasta lõpul 1,33 dollari tasemel ja 2018. aasta lõpus 1,42 dollari tasemel.

Möödunud nädalal käivitas Suurbritannia keskpank uue paketi abinõusid referendumi tulemusest hoobi saanud majanduse toestamiseks. Intressimäär kärbiti rekordmadalale ning sellest nädalast alustati uuesti võlakirjaturul tugioste, millega Briti keskpank vahepeal pausi pidas.

Otsuse mõjul lõid sel nädalal mõõnarekordeid nii Suurbritannia enda kui ka euroala riikide võlakirjade tootlused.

Naelale mõjub keskpanga uus stiimul nõrgestavalt, seda enam, et ilmselt tuleb sellele sügisel lisa.

Kindlustunne on kadunud 

Naela odavnemine hakkab tunda andma brittide rahakotis, ehkki mõju tarbijate käitumisele ei pruugi avalduda kohe. Nii teatas maailma suurim turismikorraldaja TUI äsja, et brittide reisiplaanides ja broneeringutes muutusi ei paista. Ka jaekaubanduses juulis tagasiminekut ei olnud – kaupmeeste käive kasvas aasta baasil 1,9%. Edasise suhtes on aga äraootavad nii TUI kui ka jaemüüjad.

Turu-uuringute firma GfK küsitluse järgi oli tarbijate kindlustunne Suurbritannias juulis kõige järsemas languses aastast 1990.

Suurbritannia keskpank põhjendas jõulist stiimulit Briti ettevõtjate küsitlemisel saadud vastustega, mis näitasid ebakindlust ja plaani uute investeeringute ja värbamistega oodata. Eksportijad vajavad selgust, milliseks kujunevad Suurbritannia uued kaubandussuhted. Ettevõtjate kindlustunne on konsultatsioonifirma BDO LLP uuringu järgi kolme aasta madalaimal tasemel.

Juulis näitas püsivatele töökohtadele värbamist mõõtev indeks suurimat langust 2009. aastast, mille ajaleht Financiasl Times pealkirjastas kui vabalanguse Briti tööturul. Samas võis indeksi langus kajastada pigem kindlustunde kui nõudluse langust. Äsja majandustulemused avaldanud suur personalifirma Adecco märkis, et pole Suurbritannia turul muutust veel märganuid. Briti keskpank prognoosib Suurbritannias Brexiti mõjul töötuse kasvu 4,9 protsendilt 5,5%-le.

Hinnad hakkavad tõusma

Hinnad on majanduses hakanud tõusma – näiteks on Prantsuse autotootja PSA Groupi Peugeot 308 augusti algusest 2,8% ehk 435 naela võrra kallim, kirjutas Bloomberg. Oktoobrist lubab 9% hindu tõsta arvutite tootja Asustek Computer Inc ning ka Dell, rõivakett Next ja pabertaskurätikute ja tualettpaberi tootja Svenska Cellulosa AB on tulevast hinnatõusust märku andnud.

Toidukaupade turul võib tihe konkurents esialgu suurema hinnatõusu vaos hoida.

Juunis tõusid tarbijahinnad Suurbritannias aasta baasil 0,5%. Keskpanga prognoosi järgi jõuavad need sihiks seatud 2% tasemele 2017. aasta lõpuks.

Kodumaisel nõudlusel on olnud oluline osa Briti majanduse toibumisel viimasest kriisist. Keskpank jättis majapidamiste tarbimise kasvuprognoosi tänavu 2,5% tasemele, kuid kärpis tuleva aasta kasvuprognoosi 1%-le ja edasi veelgi madalamale.

Majanduskasvu prognoosi kärpis keskpank referendumi eel oodatud 2,3 protsendilt selleks aastaks 0,8%-le.

Britid ei otsusta üksi

Pikemas perspektiivis sõltub Brexiti mõju Suurbritannia majandusele uutest kokkulepetest Euroopa Liidu ja muu maailmaga.

Kolmapäeval avaldas Londoni mõttekoda Institute of Fiscal Studies analüüsi, mille järgi küünib EList lahkumise negatiivne mõju 2,5 kuni 6%-le SKPst. Sõltuvalt sellest, kas Suurbritannia jääb ELi ühisturu liikmeks või jätkuvad kaubandussuhted WTO reeglite alusel. Ja küsimus ei ole üksi selles, millistele kompromissidele on valmis minema Suurbritannia, vaid ka selles, kuivõrd on muu maailm valmis Suurbritannia soovidele vastu tulema. IFSi analüüs näitab, et isegi kui Suurbritannia tahaks ELiga kauplemist jätkata WTO tingimustel, kätkeks seegi variant vaevalisi läbirääkimisi. WTOs sünnivad otsused konsensusega ja organisatsioonis on 164 liiget.