Äripäev • 24 jaanuar 2017

Hoogsa laenuralli mootor on kinnisvaraturg

Eesti Panga ökonomist Mari Tamm  Foto: Eesti Pank

Eelmisel aastal suurenes enim kinnisvara- ja ehitusettevõtete laenude ja liisingute maht, mille juurdekasv moodustas peaaegu poole kogu ettevõtete portfelli omast. Märkimisväärselt kasvas ka pankade eluasemelaenude portfell.

Eesti ettevõtete ning majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli ja pangahoiuste hoogsa kasvu juures kahanes pangandussektori kasumlikkus, sest teenustasutulu vähenes ja provisjonid suurenesid, vahendas Eesti Panga ökonomist Mari Tamm.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste poolt Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute portfelli mahu kiire kasv jätkus 2016. aasta detsembris. Laenu- ja liisinguportfelli maht kasvas aastaga 1,1 miljardi euro ehk 6,8% võrra, moodustades aasta lõpus 17,1 miljardit eurot.

Ettevõtete laenude ja liisingute maht suurenes mullu 7,8%. Portfell kasvas peaaegu kõikidel tegevusaladel. Enim suurenes kinnisvara- ja ehitusettevõtete laenude ja liisingute maht, mille juurdekasv moodustas peaaegu poole kogu ettevõtete portfelli omast. Ettevõtete laenukasv tugines eelkõige uute pikaajaliste laenude väljastamisele. Neid anti välja 14% rohkem kui aasta tagasi.

Majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli kasv kiirenes. Eluasemelaenude portfell kasvas aastaga 5,2%. Uusi eluasemelaenusid anti välja 10% suuremas summas kui aasta tagasi. Lisaks kasvas hoogsalt autoliisingute maht, mis oli aasta lõpus 16% suurem kui 2015. aastal samal ajal. Aasta teisel poolel hakkas kasvama ka krediitkaardi- ja arvelduslaenude portfell.

Uute laenude keskmised intressimäärad eriti ei muutunud. Detsembris välja antud ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,2%, mis oli pisut madalam kui 2015. aasta lõpus. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli samuti 2,2% ehk enam-vähem sama mis aasta tagasi.

Pankade laenuportfelli kvaliteet püsis hea. Üle 60 päeva viivises olevate laenude maht oli detsembri lõpus veidi väiksem kui aasta tagasi, moodustades 172 miljonit eurot ehk 1,1% laenuportfellist. Provisjonide maht samas suurenes pisut, nii et provisjonide ja pikemaajaliselt viivises olevate laenude suhtarv kerkis aasta lõpuks 90% tasemele.

Pangahoiused kasvasid tempokalt. Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kasvas aastaga 8,6% võrra, 11,9 miljardile eurole. Ettevõtete hoiuste maht kasvas aastaga 9,5% ja majapidamiste oma 7,8%. Mitteresidentide hoiuste maht kahanes samal ajal ligikaudu 500 miljoni euro võrra, 1,9 miljardile eurole.

Pangandussektori kasumlikkus vähenes. Puhaskasumit teeniti aastaga 357 miljonit eurot. Tütarettevõtetest teenitud muutlikke dividenditulusid arvesse võtmata moodustas puhaskasumi suhe koguvaradesse 1,3%, mida on pisut vähem kui 2015. aastal. Puhasintressitulu teeniti koguvarade suhtes sama palju kui 2015. aastal. Seda toetas intressikulu kahanemine, laenuportfelli kasv ja laenuportfellilt teenitava keskmise intressimarginaali tõus. Teenustasutulu saadi aga koguvarade suhtes vähem kui 2015. aastal ning provisjone tehti toonasest suuremas mahus.

Hetkel kuum