• OMX Baltic0,27%268,71
  • OMX Riga−0,57%873
  • OMX Tallinn−0,02%1 713,76
  • OMX Vilnius0,66%1 049,98
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 1000,01%8 336,83
  • Nikkei 2250,3%39 395,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108,75
  • OMX Baltic0,27%268,71
  • OMX Riga−0,57%873
  • OMX Tallinn−0,02%1 713,76
  • OMX Vilnius0,66%1 049,98
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 1000,01%8 336,83
  • Nikkei 2250,3%39 395,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108,75
  • 29.03.17, 15:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti puidutööstus kasvab, ELis kahaneb

Eesti puidutööstuse toodangumaht on tõusnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele ning puidutööstus on Eestis kõige kiiremini kasvava lisandväärtusega tööstussektor, näitab Swedbanki värske tööstusettevõtete uuring.
Eesti puidutööstusel läheb väga hästi.
  • Eesti puidutööstusel läheb väga hästi. Foto: Raul Mee
Kuue aastaga on tootmine Eestis kasvanud 55%, samal ajal kui Euroopa Liidus tervikuna on see langenud. Swedbanki puidutööstuse sektori juht Mait Kaup ütles uuringuandmetele viidates, et puidutöösturid on mõõdukalt optimistlikult meelestatud ning kaks kolmandikku neist plaanib tänavu käivet kasvatada.
„Valdav osa puidutööstuse toodangumahust liigub välisturgudele ja seetõttu on puidutooted ka suurim Eesti väliskaubanduse bilansi taastaja - Eesti ekspordib puidusektoris ligi 1,3 miljardit rohkem kaupu kui impordib,“ märkis Mait Kaup. Statistika järgi suurenes puidutööstuse eksport aastaga 4%.
„Kõige olulisemaks sihtturuks peetakse Norrat, mis moodustab kogu ekspordikäibest ligi poole. Tähtsuselt järgnevad Saksamaa, Suurbritannia, Soome ja Taani. Võimaluste kasvu nähakse enim Rootsis, kuid huvitava tendentsina on fookusesse tõusnud Hiina turg, mida plaanib püüda iga viies puidutööstur,“ ütles Kaup.
Puidutööstuse investeeringute maht tänavu väheneb, kuid peamiselt tuleneb see eelnevate aastate suurtest investeeringutest: „Samas peaaegu kõik puidutöösturid plaanivad sel aastal investeerida: veidi enam kui pooled küsitlusele vastanutest investeerivad kuni 500 000 eurot ja veidi vähem kui pooled vastanutest isegi üle selle. Investeeringud on peamiselt suunatud efektiivsuse kasvatamisele, kuid järjest enam hakatakse tähelepanu pöörama ka tootearendusele.“
Mitu aastat püsinud tööjõupuudus on vähenenud, kuid siiski pidas iga kolmas puidutööstur tööjõupuudust ettevõtte arengut piiravaks teguriks. „Automatiseerimine on vajamineva tööjõu vajadust struktuurselt muutnud. Lihttööliste asemel vajatakse spetsialiste, kellel oleksid teadmised ning oskused käia ümber keerukate ja kallite masinatega.“ Tööjõupuuduse lahendusena on puidutöösturid tõstnud palku või hakanud ise vajalikku tööjõudu koolitama. „Tänavu prognoosib kaks kolmandikku ettevõtetest palgakasvuks keskmiselt 4,4%,“ märkis Kaup.
Swedbanki tööstusettevõtete uuringus osales 260 siinset tööstusettevõtet. Puidutööstuse ettevõtteid oli nende hulgas 58, kes annavad üheskoos tööd 6026 inimesele ja esindavad 960 miljoni euro suurust sektori müügikäivet.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.11.24, 13:49
Mikrokraadiprogramm, täiendusõpe, avatud õpe – mis need on?
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele