Riigi investeerimisplaan selgub aprillis

Seaduse järgi peab valitsus nelja aasta riigieelarve strateegia valmis saama aprilli lõpuks. Tänavu valmiv plaan saab olema uue koalitsiooni esimene eelarvestrateegia ning seab paika nelja aasta kulutamisplaanid ja rahalised võimalused. Lihtsamates asjades nagu kaitsekulutuste hoidmine senisel tasemel või õpetajate palgatõus võib kokkulepe sündida juba kuu keskel, investeeringute üle võib aga pikemaks vaidluseks minna.

Veebruaris andis rahandusminister Sven Sester teada, et riik teeb aastatel 2018–2020 kokku 315 miljoni euro ulatuses strateegilisi investeeringuid, mis peaksid toetama majandust ja riigikaitset. Täpsed projektid tuli esitada ministeeriumitel. Valitsus otsustab need eelarvearutelu käigus ja edastab riigikogule kinnitamiseks.

Juba on teada, et pea kindlasti liigub riik edasi Linnahalli renoveerimise projektiga ning kujundab selle konverentsikeskuseks. Ehitus maksab üle 100 miljoni euro, lõviosa summast tuleb siiski Tallinna linna eelarvest. Riigi panus on kahe aasta peale jaotatuna ligikaudu 40 miljonit eurot.

Kokku on lepitud ka näiteks, et riik annab omavalitsustele nelja aasta jooksul 62,5 miljonit eurot toetust üürikorterite loomiseks. Riigi toetus kataks kuni 50% kuludest ning toetust saab kuni 2,5 miljonit eurot projekti kohta. Pole välistatud ka Tartusse või Tallinna korterite rajamise toetamine.

Samas on hulk investeeringuid, mille kokkulepet veel pole. Näiteks taotleb kultuuriministeerium ERRi soovil viie aasta jooksul vähemalt 48,2 miljonit eurot rahvusringhäälingule uue telekompleksi rajamiseks Tallinnasse raadiomaja ja uudistemaja vahele. ERRi arengukava seab arenduse ka koos erameediaga konkureerimiseks vajaliku palgatõusu ning sisuprogrammi arendamisega enda prioriteetide sekka.

Kõneluste käigus selgub ka see, kust suurinvesteeringud rahalise katte saavad. Esialgse finantsplaani käis uus võimuliit välja koos koalitsioonileppega. See hõlmab mitmeid juba kindla kuju saanud plaane nagu aktsiisitõusud, mootorsõidukite registreerimistasu ja loobumine Reformierakonna juhitud valitsuse plaanist sotsiaalmaksu protsendipunkti jagu langetada.

Investeeringute rahastamise leppisid valitsuspartnerid täiendavalt kokku, et nende finantseerimiseks võib kasutada eelmistel aastatel tekkinud eelarveülejääki kuni 0,5 protsendi ulatuses SKPst.

Koalitsiooni moodustanud erakonnad otsustasid ka, et pikaajalist tulu tootvate taristuinvesteeringute puhul on riik valmis vajadusel laenu võtma. Praegu pole veel selge, kas on vaja kaasata ka võõrkapitali. "Kas see on vajalik, sõltub riigi rahavoogude prognoosist," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu.