Maxima juht: tööjõuturg on kriitiline

Tööjõumaksude TOPi järgi oli Maxima esimeses kvartalis Eesti suurim tööandja. Ka tööjõumaksude tasumises oli Maxima esiviisikus. Maxima juht Šapokas rääkis intervjuus, kuidas tööjõunappus nende ettevõtet pidevalt uusi lahendusi otsima paneb.

Juba pikemat aega peetakse tööjõukulusid ja tööjõupuudust suurimaks ettevõtluse piduriks. Kuidas need kaks tegurit Maxima tegevust mõjutavad?

Täna töötab meie jaeketi meeskonnas ligi 3900 inimest. Nii varasematel aastatel kui ka ettenähtavas tulevikus moodustavad vähemalt 50 protsendi ulatuses meie kuludest personalikulud. Seetõttu mõjutab iga tööjõudu puudutav muutus väga otseselt kogu ettevõtte tegevust ja majandustulemusi.

Eesti tööjõuturul on olukord aastaid väga kriitiline ning võib liialdamata öelda, et absoluutselt iga inimene on arvel. Sellest – osaliselt sundseisust – lähtuvalt oleme ka meie oma ettevõtte töös viinud läbi hulga uuendusi, näiteks töökorraldust ümber vaadates ja iseteeninduskassasid paigaldades. Tulemuseks on asjaolu, et kui võrdleme Maxima jaeketti Eestis, Lätis ja Leedus, siis oleme lõunanaabritele efektiivsuses väga selgeks eeskujuks.

Oluline on tööjõust ja tasustamisest rääkides silmas pidada paratamatuid kõrvalmõjusid. Alati kaasneb üleüldiste palgatõusudega ka teatavas mõttes suurem tarbimine ning seeläbi inflatsioon ehk kõrgemad hinnad. Mis omakorda võib teatud olukordades sissetulekute tõusu kokkuvõttes isegi teha olematuks.

Kuivõrd aitab tööjõukulude ja palgasurvega toime tulla valitsuse otsus suurendada tulumaksuvaba miinimumi?

Sarnaselt eelöeldule on tarbija seisukohalt sellel kaks üheaegset ning samas vastandlikku mõju. Loomulikult toob baasmiinimumi suurenemine kaasa sissetulekute tõusu. Ent tõsi on ka see – ning seda asjaolu on rõhutanud ka majandusanalüütikud ja vastutavad poliitikud –, et sissetulekute tõusu korral kandub see raha edasi sisemajandusse ning suure tõenäosusega võib kaasneda teenuste ja kaupade hinnatõus.

Seega võibki lõpuks olla olukord, kus ühe käega andes teise käega võetakse. Teisisõnu, palganumbris justkui inimene võidab, ent isegi samade tarbimisharjumuste juures tekib tal kokkuvõttes tunne, et tulu pole kasvanud. Eriti just arvestades neid maksumuudatusi, mis on tänaseks kas juba jõustunud või lubadustena ette määratud.

Tööandja ja ettevõtte seisukohalt kaasneb maksuvaba miinimumi tõusuga kaudne palgasurve. Seda lihtsal põhjusel, et kui teatud osal töötajatest just selle muudatuse mõjul sissetulek tõuseb, siis tekitab see ka ülejäänud töötajatel eelduse palgakasvuks.

Kuidas läheb Maximal Ida-Virumaalt töötajate toomine Tallinnasse?

Regulaarselt käib tööl Tallinna kauplustes ja Rae valla logistikakeskuses umbes 150 inimest Ida-Virumaalt. Sellest on väga suur abi pealinna regiooni tööjõupuuduse leevendamisel, ent tõsiasi on see, et hetkel pole teiste regioonide töötajate värbamine enam jätkusuutlik lahendus. Ka paljud teised ettevõtted on hakanud üha enam oma tööjõuvajaduste rahuldamiseks sarnast lahendust kasutama ning Ida-Virumaalt ei ole enam lihtne töötajaid leida.

Seetõttu oleme otsinud väljakutsele ka teisi lahendusi. Näiteks hooajaliselt suurenev töökoormus, mille leevendamiseks oleme kaasanud välistööjõudu. Näiteks võtsime mullu ligi 400 spetsialistile tööd andvasse logistikakeskusesse tööle kolleege Lätist.

Mida arvate sellest, et maksuamet avaldab iga kvartal ettevõtete makstud maksud, käibe ja töötajate arvu? Kas jälgite seda ise ka ja kui palju abi on sellest, et ettevõtlust läbipaistvamaks teha?

Oleme igati selle poolt, et mida rohkem on infot äritegevusest, seda läbipaistvam majanduskeskkond on. Küll aga on oluline, et avaldatavate andmete metoodika oleks piisavalt korrektne ja üheselt mõistetav. Meie puhul võin küll öelda, et ühes reas teiste tunnustatud Eesti suurettevõtetega olemine annab meile ettevõttena kui ka meie töötajatele, partneritele ja ühiskonnale kindlustunnet selle panuse osas, mida me siinsesse majandusse anname.