Kes pole paindlik, sureb

“Ellu jäävad vaid need firmad, mis on transformeerunud. Surevad need logistika­ettevõtted, mis ei suuda sobituda uute tehnoloogiatega,” ütles ta Narvas Delovõje Vedomosti konverentsil.

Üheks põhjuseks, miks infotehnoloogia Ida-Virumaa ettevõtetes nii kehvasti omaks võetakse, peab ta personali puudust.

Tsvetikov rääkis, et IT-ressurss on praegu majanduses kõige tähtsam. “Jah, muutused hirmutavad meid, kuid avage uksed uutele teadmistele, uutele inimestele ja uuele personalile,” kutsus ta üles.

Tsvetikov tõi näiteks Nürnbergi, kus kohalik metroo on täielikult automatiseeritud. Seejuures ei vallandatud ainsatki inimest, lihtsalt suunati olemasolevad inimesed ümber selliselt, et neist said operaatorid.

“Tulevad firmad, mis muudavad tootmise täielikult auto­matiseerituks, näiteks et klient saab ise oma mööbli modelleerida. Nagu IKEA – igal pool, kuhu see firma tuleb, surevad välja kõik ettevõtted, mis ei ole paindlikud,” ütles Tsvetikov.

Tsvetikovi sõnul on halb, kui ettevõtja isegi ei tea, mida klient soovib. “Saadame laiali e-kirju, kuid ei tea, kas klient tahab seda, mida me talle pakume. Ettepanek peab lähtuma kliendi soovidest, mida on võimalik teada saada infotehnoloogia abil,” rääkis ettevõtja.

Ta tõi näiteks Moskva linnavalitsuse, mis teenib praegu rohkem raha big data analüüsimise kui sõidupiletite müügiga. Aga tarbijatele lihtsalt pakutakse neile vajalikke teenuseid, märkis ta.

Tsvetikov imestas, et hulk Narva programmeerijaid töötab Tallinnas. Näiteks suure rahvusvahelise firma UPS IT-direktor on Narvast. “Kuid Ida-Virumaal nad töötada ei taha. Miks nad ei ole siin? Need spetsialistid vastavad ise, et neil ei ole siin midagi teha, nad on administraatori tasemest välja kasvanud.” Siin ongi tema sõnul murekoht: miks Ida-Virumaa ettevõtted ei taha arendada IT-tehnoloogiat, see tähendab muutuda?

Kuigi Eesti on tema sõnul ­e-riigi valdkonnas üks maailma liidritest, ilmnes, et sellised nišid nagu video, 3D ja animatsioon on siin täitmata, rääkis Šapran. See asjaolu sobis väga hästi firmale Astrec Data, mille üks osanik on Šapran. Ettevõte kasutas vabad nišid ära selleks, et tulla turule ja end seal sisse seada.

Ta pani ettevõtjatele südamele, et kui on probleem, tuleb sellega ise tegeleda. “Ärge arvake, et riik, näiteks EASi kaudu, suudab lahendada kõik probleemid. Niisugused organisatsioonid võivad lihtsalt abistada,” rõhutas ta.

Šapran leidis, et uusi tehnoloogiaid kasutades leiab alati võimalusi oma äri arendamiseks.

“Püüdke mugavustsoonist välja astuda! Ei tohi ühe koha peale istuma jääda, peab tegutsema,” ütles ta.