Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaba turg läks maksma 200 miljonit

    Auvere elektrijaama ehitusplatsFoto: Äripäeva fotoarhiiv

    Heitmekvoodi turu nõrkusi iseloomustab elavalt riigile kuuluva Eesti Energia juhtum. Toetus pidi katma väga suure tüki uue Auvere elektrijaama ehituskuludest, tegelikkus kujunes aga teistsuguseks.

    Plaan panna Ida-Virumaal püsti hiiglaslik uus, moodne ja võimas elektrijaam on nii poliitikute kui Eesti Energia tähtsamate tegijate seas ringelnud juba kümneid aastaid. 2000ndate lõpuks said mõtted ja soovid selge kuju – hiigeljaam tuleb teha Auverre ning sellele ei saa võrdset olema kogu maailmas.
    Põhiosas sai 300megavatise võimsusega jaam valmis juba kaks aastat tagasi ning siis hakkas see vaikselt ka elektrit tootma. Ametlikult pole Eesti Energia jaama aga seni vastu võtnud, kuna ehitaja eksimuse tõttu on tolmufiltrid valesti ehitatud. Kui jaam täisvõimsusel töötaks, ei oleks võimalik tagada, et tolmunõudeid täidetakse.
    Tahe rajada uus moodsa tehnoloogiaga jaam oli kümnendi alguses olemas. Muret tegi aga hind. Maksumuseks hinnati umbes 640 miljonit eurot. Nii mastaapse projekti kohta üsna üllatuslikult on ka tegelik ehitushind umbes samasse kanti jäänud.
    Otsuse Auvere jaam siiski püsti panna tegi palju lihtsamaks see, kui selgus, et pea 300 miljonit eurot saab võtta sõna otseses mõttes õhust.
    ELi heitkoguste kauplemissüsteem on kvoodi jaotamise suhtes päris karm. Tööstusettevõtted saavad enamiku vajaminevast kvoodist tasuta. Soojafirmad on pidanud üha rohkem kvooti ostma, ent suur osa tuleb siiski tasuta. Elektritootjatele aga järeleandmisi ei tehta ning nemad peavad kogu kvoodi ostma turul.
    Süsteemis on aga erand, mille võitlesid endale välja vaesemad liikmesriigid, kes on Euroopa Liidu mõistes uued tulijad – nende seas ka Eesti. Argumendid olid sarnased retoorikaga, mida kasutas äsjastel kliimakõnelustel Hiina: teie, vana Euroopa, olete saanud saastada täisvõimsusel aastaid ning muuta tootmine järk-järgult moodsamaks ja säästlikuks. Meie süsteemid ei ole aga veel piisavalt kaasaegsed, ent soov on seda moderniseerida. Vaja on erandit ja abi.
    Heitekaubanduse direktiivi muutmise läbirääkimiste üsna hilises faasis 2008. aastal tehtud nõudmise uued liikmesriigid ka said. Lepiti kokku, et neile antakse luba anda kindlatel tingimustel kvooti ka elektritootjatele – aga ainult siis, kui vastu tehakse samas mahus investeeringuid elektritootmise moderniseerimiseks. Kasusaajate hulka kuulus uue ja vaese liikmesriigina ka Eesti.
    Auvere jaam vastas tingimustele hästi. Eesti lükkas käima riigiabi loa taotlemise protsessi ning 2012. aasta suvel tuligi vastuseks jah. „Eesti Energiale eraldatakse aastatel 2013–2020 kokku 18 miljonit tonni tasuta kvoote kahe energiaploki ehitamiseks Euroopa Komisjoni poolse hinnangulise väärtusega ligikaudu 308 miljonit eurot,“ anti avalikkusele teada.
    Investeeringutoetuse summa arvutati Euroopa Komisjoni 2011. aastal määratud kvoodi hinna prognooside järgi. Aastatel 2010–2013 pidi tonn atmosfääri paisatud süsihappegaasi maksma 14,5 eurot, 2015. aastast 2019. aastani aga prognoositi tonni hinnaks koguni 20 eurot.
    Saastekvootide tegelik turuhind on olnud kordades väiksem. Praeguseks on maksumus stabiliseerunud umbes 5 euro kanti. „Tegelikult küündib saadava investeeringuabi suurus ligikaudu 100 miljoni euroni,“ tõdes Eesti Energia regulaatorsuhete juht Andres Sutt.
    Eesti Energia saab ise vaadata, mida firma eraldatud kvoodiga peale hakkab – ettevõte saab seda kasutada näiteks enda heitkoguse katmiseks või kogused hoopis vabal turul maha müüa.
    Kvoote ei saanud Eesti Energia kätte korraga – 5 miljonit tonni saadi kätte 2014. aasta aprillis, 4,3 miljonit tonni 2015. aasta aprillis ja 3,6 miljonit tonni mullu aprillis. Graafiku järgi laekuvad viimased kvoodid järgmisel aastal. Pole aga mingit põhjust arvata, et kvoodi hind vahepeal olulisele tõusule pöörab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Balti börsid kolmapäeval tõusid
Balti aktsiaturgude koondindeks kolmapäeval tõusis, kui Euroopa aktsiaturgude viimaste päevade tõusu tuules lõpetasid kõigi kolme Balti börsi aktsiaindeksid plussis.
Balti aktsiaturgude koondindeks kolmapäeval tõusis, kui Euroopa aktsiaturgude viimaste päevade tõusu tuules lõpetasid kõigi kolme Balti börsi aktsiaindeksid plussis.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: USA aktsiad, uus rahakaasamine, kuld ja jaekaubanduse tulevik
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.

Olulisemad lood

Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.