• Jaga lugu:

    Sõõrumaa arendus pahandab linnaelanikke

    Ettevõtja Urmas Sõõrumaa plaan ehitada Tammsaare ärikeskuse kõrvale uus büroohoone on kohalikud elanikud tagajalgadele ajanud.

    Seda põhjusel, et kõrge hoone kerkiks muinsuskaitseobjekti ette ja miljööväärtusliku ala kõrvale, mis kohalike hinnangul kahandaks märkimisväärselt nende alade väärtust.
    Muinsuskaitseobjektide ümber ehitades tuleb jälgida, et uued hooned ei varjutaks vaadet kaitse all olevatele objektidele. Sõõrumaa firmale ESS Kinnisvara kuuluval kinnistul aadressil Järve tänav 34a, kuhu uut büroohoonet kavandatakse, asub muinsuskaitse all olev Tondi sõjaväelinnaku staabihoone.
    Sõõrumaa krundile planeeritava büroohoone puhul ei ole muinsuskaitse all oleva hoone varjamise oht oluline tegur. Kui aga 2000. aastate alguses tahtis Kaamos Kinnisvara AS ehitada Tammsaare Ärikeskuse suuremana kui ta praegu on, ei andnud linn neile selleks luba.
    Kaamos Kinnisvara juht Priit Uustulnd selgitas, et detailplaneeringut tehes öeldi neile, et nad ei tohi ehitada praeguse Tammsaare Ärikeskuse ees olevale alale, kus praegu asub parkla, sama kõrget hoonet kui ärikeskuse majad, kuna see varjanuks vaadet vana sõjaväestaabi hoonele.
    Sama põhjus Sõõrumaa kinnistule ei kehti, kuigi hoone kerkiks sõjaväe hoonele vähemalt sama lähedale. Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Diana Haapsal kinnitas, et Sõõrumaa detailplaneeringule on seatud muinsuskaitselased eritingimused, mis kehtivad viis aastat ja mis on topelt kooskõlastatud. Nii kaua, kuni tingimustest kinni peetakse, krundile ehitamisega probleeme pole.
    Haapsal lisas, et tegu on pigem siiski kitsendustega, kuidas krundile ehitama peab, mitte niivõrd eritingimustega.
    Uustulndi ei häiri, et neil ei lubatud hoonet suuremaks ehitada, kuigi naaberkinnistule sama põhjus ei kehti. „See on linnaplaneerimise protsess nagu iga teine. Kuskile saab midagi ehitada, mujale mitte. See pole mulle šokk,“ ütles ta.
    Kohalikke ei kaasata piisavalt
    Samal ajal loob kohalike elanike esindaja Anton Siniorg Järve Asumi Seltsi, et teha kohalike elanike häält linnaplaneerimise juures rohkem kuuldavaks. 
    „Tegelikult võiks seda teemat käsitledes olla väga emotsionaalne,“ ütles ta. „On oht, et miljööväärtuslik elamuala muutub parkimisalaks moodsate büroohoonete tagatänaval ja Tondi sõjaväelinnaku staabihoonest saab büroohoonete sisehoovi ja parkimismajade vaatamisväärsus,“ ütles Siniorg. „Arvan, et ajaloolised ehitised ja miljööväärtus ei saa jääda pelgalt parkimismajade vahel või naaberkinnistul toimuvaks ajalooliseks palaganiks, vaid peaks olema tegur, mis mõjutab enim piirkonna lähialade planeerimist,“ lisas ta.
    Ta rõhutas samas, et kohalikud elanikud ei ole linna arengu vastu, vaid soovivad, et see toimuks mõistlikult, seaduslikult ja linnaruumi täiustades.

    Sõõrumaa büroohoone

    Detailplaneeringu järgi on Kristiine linnaosas asuval Järve tänava 34a kinnistul täiendav ehitusõigus kuni kümne maapealse ja kuni ühe maa-aluse korrusega ärihoone ja kuni viie maapealse korrusega parkimismaja ehitamiseks. Krundi idapiiril olev kahekordne hoone ja alajaam on võimalik kas säilitada, rekonstrueerida või asendada uue kuni 2+1 maapealse korrusega hoonega, mis on võimalik ühendada kavandatava parkimismajaga. Kultuurimälestiseks tunnistatud kolme maapealse korrusega hoone, Tondi sõjaväelinnaku staabi hoone säilitatakse.

    Tema sõnul pole kohalikke elanikke kõnealuse detailplaneeringu ega ka ülejäänud asumi arendustesse piisavalt kaasatud. „Tagasiside ja kaasamine  on olnud tagasihoidlik ning pigem üritatakse edasi liikuda avalikust kaasamata või arvestamata,“ rääkis ta.
    Kiuslikud nõuded
    Sõõrumaa sõnul oli krundil kehtiv detailplaneering ehk luba muinsuskaitseobjekti ümber ehitada juba iidamast-aadamast. Nüüd tehti uus planeering vaid seepärast, et kui algselt oli krundile planeeritud Sõõrumaa sõnul “ümmargune ja inetu potsik“, siis uus planeering näeb ette büroohoonet, mis sarnaneks võimalikult palju Tammsaare ärikeskusega ja sobiks seega ümbritseva keskkonnaga paremini kokku. Hoone kerkib tõenäoliselt paari aasta jooksul.
    „Loomulikult peab kohalike elanikega arvestama, aga nende murekohad on hoopis mujal,“ rääkis Sõõrumaa. Näiteks kurdavad tema sõnul kohalikud selle üle, et Tammsaare tee liiklus läheb suuremaks ja bussipeatus on vale koha peal. „Need pole isegi meie rida,“ ütles ta. „Kohalik inimene näeb ikka oma akna alla,“ lisas Sõõrumaa.
    Urmas Sõõrumaale kuuluv krunt, kuhu peaks paari aasta pärast kerkima uus büroohoone.Foto: Andras Kralla

    Järve tänavale tehtud detailplaneeringule tehti 12 muinsuskaitse eritingimust, et kaitsta Tondi sõjaväelinnaku staabi hoonet.

    Noppeid tingimustest:

    Planeeritav ala jääb ehitismälestise, Tondi sõjaväelinnaku staabihoone kaitsevööndisse. Vaadeldava ala planeerimisel tuleb arvestada kinnismälestiste kaitsevööndiga ja muinsuskaitse eritingimuste nõuetega.

    Ajalooline staabihoone tuleb säilitada ja restaureerida, vajadusel võib muuta siseplaneeringut ning uuendada sisustust.

    Olemasolev kahekorruseline haldushoone on lubatud vajadusel rekonstrueerida.

    Planeeritav uushoone peab olema tugeva kujundiga hoone, mille kõrguse võib kavandada maksimaalselt naaberkinnistu hoone absoluutkõrguses. Uue hoone kavandamisel tuleb tagada mälestise vaadeldavus oluliselt vaatesuundadelt A. H. Tammsaare teelt.

    Hoone peab mõjuma tugeva kujundina, et eristuda ning kinnistu arhitektuuri väärtustada.

    Hoonestamisel tuleb kasutada naturaalseid ehitusmaterjale nagu klaas, kivi, puit jm.

    Kinnistule tuleb planeerida parkimismaja. Parkimismaja parim asukoht jääb staabihoone taha kinnistu edelapoolsele piirile naaberkinnistu parkimismaja kõrvale. Sinna avaneb sissesõit nii Järve tänavalt kui ka Tammsaare teelt. Parkimismajale võiks planeerida ka maa-aluse korruse, et hoone kõrgus ei ületaks ehitismälestise kõrgust.

    Allikas: Tallinna linnaplaneerimise amet

    Tema sõnul jääb tulevikus tema arenduse ja kohalike elumajade vahele kõrge Tammsaare ärikeskus, mis tähendab, et uus büroohoone isegi ei paista kohalikele eriti silma. Samuti ei ehita ta enda sõnul krunti pilgeni täis.
    Sõõrumaa lisas, et on tegelenud kümnete kinnisvaraprojektidega ja see, et kohalikud pole millegagi nõus, on tavapärane. „On kolme sorti nõudeid: asjalikke, kiuslikke ja selliseid, mis ei puutu üldse asjasse,“ rääkis ta. Veelgi enam – Sõõrumaa sõnul on kohalikel tihti sponsorid taga, kes nende meelsust mõjutavad. „See ju teada asi,“ ütles ta. 
    Igal linnakodanikul on õigus vaidlustada ükskõik millist arendust ja tekitada nii projektis pikki seisakuid. „Olen kohanud selliseid inimesi küll ja küll, kes ütlevad, et võivad vaidlemise ära lõpetada, kui vastu antaks parkimiskoht,“ ütles Sõõrumaa. Ka Järve tänava arenduse puhul on Sõõrumaa sõnul nii normaalseid kui ka kiuslikke nõudeid.
    Järve asumi elanikke esindav aktivist Anton SiniorgFoto: Andras Kralla
    Kohalike mured jäävad hüüdja hääleks kõrbes
    Järve asumi elanikke esindav Anton Siniorg leiab, et linna planeerimisel võiks piirkondi vaadata vähemalt 10-20 aasta perspektiivis.
    Praegu jääb planeerimisprotsessis juba väljakujunenud linnaruum tahaplaanile ja kohaliku elaniku arvamus jääb Sinioru sõnul vaid hetkeks klaasfassaadile kajana kõlama. Tema sõnul võiks linnaruumi planeerimine olla avatum ja võiks mõelda piirkondadest 10–20 aasta perspektiivis.
    Linnaosa üldplaneeringu ja teemaplaneeringu “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” planeeritu järgi on Sinioru sõnul lähikümnendil Järve miljööalal liiklusolukord ja hoonestus suurte muutuste ootel ja Sõõrumaa planeering Järve tänaval seda muutust hästi ei toeta.
    Samuti on tema sõnul probleem see, et kõik kõrghooned, mis on Järve asumi ümber juba planeeritud või planeeritavad, on pigem autokesksete lahendustega ega mõtle eriti jalakäijatele ega kohalikele elanikele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
USA börsinädala lõpetas tehnoloogiaaktsiate müügilaine
Täna langesid kõik suuremad USA aktsiaindeksid, enim tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaqi liitindeks.
Täna langesid kõik suuremad USA aktsiaindeksid, enim tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaqi liitindeks.
Tahe Outdoors suurendas kahjumit
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
20 aastat Elisat juhtinud Sami Seppänen lahkub ametist Lisatud Seppäneni kommentaar!
Elisa Eesti AS tegevjuhi ja juhatuse esimehena alustas 1. detsembril 2021 Andrus Hiiepuu. Teatepulga andis Hiiepuule üle Sami Seppänen, kes on Elisat juhtinud üle 20 aasta.
Elisa Eesti AS tegevjuhi ja juhatuse esimehena alustas 1. detsembril 2021 Andrus Hiiepuu. Teatepulga andis Hiiepuule üle Sami Seppänen, kes on Elisat juhtinud üle 20 aasta.