Ojuland Aserbaidžaanist: demokraatiat ei saa peale suruda

Pikalt Aserbaidžaaniga sooje suhteid hoidnud Ojuland käis 2013. aasta sügisel sealseid valimisi vaatlemas. Samal ajal töötas Aserbaidžaani pesumasin. Hiljem teatas Ojuland, et need olid läbipaistvad, vabad ja ausad valimised. Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejad nägid muud kui Ojuland: rikkumisi valimiste igal etapil. Ja valimised võitis, nagu arvati, ülekaalukalt Ilham Alijev, Aserbaidžaani diktaator.

“Noh, teate mis, ma olen juba nii vana ja kogenud poliitikas. Ma ütlen, et demokraatia eksport on olnud väga suur viga nendesse riikidesse, kus see ei ole nagu loomulik,” kostab Ojuland praegu, kui viidata Alijevi juhitavas riigis valitsevale diktaatorlikule režiimile.

Järgneb vestlus Kristiina Ojulandiga. 

Kuna Ojuland peatus Aserbaidžaani valimisi vaadeldes luksushotellis kohaliku parlamendi kulul, ähvardas Ojulandi europarlamendist kõrvaldamine. Peale tema oli luubi all veel kaheksa saadikut. Õhus olid hoiatus, nädalaks päevarahata jätmine ja parlamendi tööst kõrvaldamine. Ojuland sai europarlamendi presidendilt Martin Schulzilt noomida.

Olite avalikkuse surve all aastal 2013, kui käisite Aserbaidžaani valimisi vaatlemas. Teemaks oli, kes tasus reisi eest. Tahtsingi selle kohta üle küsida.

Mida te täpselt tahate teada?

Tõite siis välja, et raha tuli europarlamendi eelarvest, eks ole?

Ma enam kõiki detaile ei mäleta. Minu meelest oli nii, et hotelli maksis Aserbaidžaani pool kinni, millest see suur kisa tõusis. Kisa tõusis selle pärast, et ma ei teadnud, et pean seda Euroopa Parlamendis eraldi deklareerima. Aga sõidurahad minu meelest maksin Euroopa Parlamendi oma nendest fondidest. Igal parlamendiliikmel on teatavasti seal reisifondid.

Kuivõrd olete praegu jälginud, mis toimub Aserbaidžaani, Ilham Alijeviga ja nii edasi?

Ma tean, et eelarvega on neil suhteliselt pingeline, nagu ikka naftariikides. Poliitiliselt tundub, et nad on suhteliselt stabiilsed võrreldes naaberriikidega.

Olete Aserbaidžaani suhtes väga sooja hoiakuga.

Arvangi, et Aserbaidžaan on regioonis väga oluline riik ja väga mitmekesine riik, sest vaatamata sellele, et seal justnagu domineeriks islamikultuur, on nad väga avatud teiste kultuuride suhtes. Eestil on olnud ka enne Teist maailmasõda Aserbaidžaaniga väga head suhted. Kuni sinnani välja, et Eestil oli lausa konsulaat kunagi Bakuus. Geopoliitiliselt omab ta väga huvitavaid võimalusi ja väga palju konverentse toimub just rahvusvahelise poliitika raames Bakuus.

Aga kui mõelda sellele, et Alijev on ikkagi diktaator?

Noh, teate mis, ma olen juba nii vana ja kogenud poliitikas. Ma ütlen, et demokraatia eksport on olnud väga suur viga nendesse riikidesse, kus see ei ole nagu loomulik. Midagi ebaloomulikku ei saa peale suruda. Täpselt nii, nagu nõukogude võimu ei saanud meile peale suruda, ei saa suruda demokraatiat riikidesse, kus see ei ole traditsiooniks ja kus on inimestele vastukarva. Nad lihtsalt ei aktsepteeri seda.

Kas Aserbaidžaan on teile kunagi maksnud, et te räägiks neist hästi?

(Naerab) Ei, paraku mitte kunagi, jah. Seda mitte, aga ma olen samamoodi … Te võite minult ka Gruusia kohta küsida. Olen saanud Gruusia väga kõrgeid autasusid Mihhail Šaakašvili poolt, kõrgeid tunnustusi ordenite näol. Ma olen Gruusia tsaaripere ametlik esindaja Balti riikides, olen nende õukonna liige. Nii et mul on ka Gruusiaga väga head suhted.