Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väikefirmadel riigihangetel rohkem šansse
Riigihangete vallas olid mullu olulisemad märksõnad uus riigihangete seadus ja riigihangete registri uuenduste väljatöötamine, selgub rahandusministeeriumi riigihangete valdkonna 2016. aasta ülevaatest.
Möödunud aastal korraldati Eestis kokku 10 343 riigihanget kogumaksumusega 2,1 miljardit eurot. "Tulemuslikuks hankeks on vaja ajaga kaasas käivaid reegleid ehk seadust, valdkonnateadmisi ja e-keskkonda. Selleks uuendame registrit, tänapäevastame õigusakte, teeme koostööd erialaliitudega ning jätkame nõustamise ja koolitamisega," ütles ministeeriumi halduspoliitika asekantsler Raigo Uukkivi.
Eelmisel aastal oli tähelepanu suunatud õigusloomele seoses uue riigihangete seaduse väljatöötamise ning menetlusega riigikogus. Seadus jõustus 1. septembril.
Lisaks töötati rahandusministeeriumi eestvedamisel välja ja võeti kasutusele riigihangete registri esimesed uuendused, et viia register kooskõlla seaduse nõuetega ning pakkuda kaasaegset e-teenust. Näiteks võeti septembrist kasutusele uuel tehnilisel platvormil suuremat läbipaistvust pakkuv teadete moodul koos veebiteenusega, et edastada Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks üle rahvusvahelise piirmäära hangetega seotud teateid. E-riigihangete osakaal on juba 90 protsenti kõigist hangetest, kuid registri uuendamine jätkub, et luua tingimused täielikuks üleminekuks elektroonilistele riigihangetele järgmise aasta oktoobriks vastavalt Euroopa Liidu direktiividest tulenevatele nõutele, nentis rahandusministeerium pressiteates.
Eelmisel aastal sõlmiti suurem osa riigihankelepinguid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega. Riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane kommenteeris, et kuna väikese ja keskmise suurusega ettevõtete riigihanketurule juurdepääs on kogu Euroopas riigihankepoliitika prioriteet, siis hakkasid ka Eestis kehtima seda toetavad meetmed. Näiteks piirang, et hankija ei tohi üldjuhul nõuda ettevõtjalt hankelepingu eeldatavast maksumusest rohkem kui kahekordset käivet ning suuremate hangete puhul peab kaaluma võimalust jaotada hange väiksemateks osadeks.
"Seni on Eestis olnud populaarseim pakkumuste hindamise kriteerium madalaim hind, selle praktika muutmiseks tegeleme jätkuvalt koolitamise ja nõustamisega ja teeme koostööd erialaliitudega, et tõsta üldist teadlikkust nii hanke korraldamisel kui sellel osalemisel," rõhutas Mesilane.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.