Jõuame koos uude “16+1” koostööajastusse

Viimase viie aasta jooksul oleme kinni pidanud sellest, et “16+1” koostöö aitab kaasa ning annab lisandväärtust kahepoolsetele suhetele Hiina ja iga 16 CEE riigi vahel ning samuti Hiina-ELi ulatuslikule strateegilisele partnerlusele. Vastastikkuse austuse, võrdsuse ja mõlemapoolse kasu põhimõttete alusel, töötavad Hiina ja 16 CEE riiki käsikäes praktilise koostöö arendamises paljudes valdkondades. Avatuse, läbipaistvuse ja mõlemapoolse võidu vaimus toimuvas koostöös kutsuti Euroopa Liitu kõigil “16+1” tippkohtumistel vaatlejana osalema. Meil on hea meel näha, et “16+1” koostöö liigub edasi koos Hiina-ELi partnerlusega rahu, kasvu, reformide ja tsiviliseerituse suunal.Kesk- ja Ida-Euroopa on ala, kus toimub aktiivne vahetus Euroopa ja Aasia vahel. On väärt mainimist, et Hiina poolt välja pakutud vööndi ja tee algatus (Belt and Road Initiative and the Investment Plan for Europe) ning Euroopa investeerimisplaan (tuntud ka kui Junckeri plaan) pakub “16+1” koostööks uusi võimalusi. 2015. aastal “16+1” tippkohtumisel vastu võetud keskmise pikkusega koostööprogramm (Medium-Term Agenda for Cooperation) on mänginud kõigi osapoolte pingutuste ühendamisel olulist rolli. “16+1” formaat hõlbustab erinevatest regioonidest ja erinevate süsteemidega riikide koostööd, andes võimaluse töötada koos ühise heaolu nimel ning saavutada kõigile võidukad lahendused. Selle positiivsed kõrvalmõjud on juba avaldunud, kuna vorm on juba kõigile jagatud kasu andnud. “16+1>17” on muutunud juba ühiseks arusaamaks ja kohustuseks nii Hiina kui ka 16 CEE riigi liidritele.

Viimase viie aasta jooksul on “16+1” formaadiga koostöö ulatus kiiresti kasvanud ja andnud palju käegakatsutavaid tulemusi. Valitsuste juhid on kokku kutsunud viis “16+1” tippkohtumist ning võtnud vastu viis juhist. Hiina on seadnud CEE riikidega koostöö tegemiseks 10 miljoni dollari suuruse laenu. Investeeringukoostöö fond (Hiina-CEE fond) avati edukalt. Hoolimata loiust globaalsest turust on kaubandus Hiina ja 16 CEE riigi vahel kasvanud 44 miljardilt dollarilt 2010. aastal 58 miljardi dollarini eelmisel aastal. Hiina otsene investeering Kesk- ja Ida-Euroopasse oli 2016. aastal 8 miljardit dollarit, mida on kaheksa korda rohkem kui kuus aastat tagasi. Hiina-Euroopa maismaa ja mere ekspress-koridori rakendamise ning Aadria mere – Läänemere – Musta mere sadamate koostöö abil on ehitust alustatud enam kui kümnel suurel taristuprojektil, näiteks Stanari soojuselektrijaam Bosnia ja Hertsegoviinas ning Doonau jõe sild Belgradis Serbias. Lisaks neile on “16+1” formaadi ja mitmete erinevate koostöömehhanismide raames loodud enam kui 10 platvormi nii teaduses, tehnoloogias, hariduses, kultuuris kui ka meditsiinis.

“16+1” koostöö toob uut elujõudu ka Hiina-Eesti suhetesse. “16+1” tippkohtumine on saanud riigijuhtide tihedaks suhtluseks hädavajalikuks platvormiks ning kommunikatsioon on oluline, et tõsta omavahelist usaldust ning arendada praktilist koostööd. Hiina ja Eesti peaministrid pidasid kõigil viimase viie aasta “16+1” tippkohtumistel kahepoolseid läbirääkimisi ning arutlesid varasemast rohkem praktiliste küsimuste üle ning tegid ühisplaane tulevikuks. Valitsused allkirjastasid mitmeid dokumente põllumajanduse, karantiini, tervishoiu, hariduse ja kultuuri vallas. Meie majanduslikud ja kaubanduslikud suhted kasvavad stabiilselt. Meie esimene ühisprojekt kolmandas riigis, Jordaania põlevkivi­elektrijaam, on ehitamisel. Äri Hiina SF Expressi ja Eesti Omniva vahel kasvab jõudsalt. Hiina suurim sõidujagamisettevõte Didi Chuxing on saanud Taxify strateegiliseks partneriks. Eesti klaver on Hiina muusikute seas populaarsust kogumas. Eesti puitmajad on leidnud tee Hiina turule. Üha kasvav number Eesti ettevõtteid on huvitatud oma kauba Hiinas turule toomisest ning vastupidi. Tiheneva suhtlusega kultuuri, hariduse, noorte ja turismi vallas on meie omavaheline inimeselt inimesele suhtlus ja kohalik koostöö muutunud aktiivsemaks kui kunagi varem.2018. aasta märgib Hiina reformi ja avanemispoliitika 40. aastapäeva. Sarnaselt Eestiga on ka Hiinale tulnud kasuks reformid ning suurenenud avatus ülejäänud maailmale. Ilma nendeta poleks Hiinal õnnestunud vaid vähem kui 40 aastaga miljard inimest vaesusest välja tuua ning jõuda maailmas teiseks suurimaks majanduspiirkonnaks.Hiina reformide ja avanemise esimeses faasis sõnastas riigi valitsus arenguks kolmesammulise tegevuskava. Esimene samm on lahendada elatise probleem ning seejärel ehitada üles esialgne mõõdukalt jõukas ühiskond. Need kaks eesmärki on juba ette edukalt täidetud.Eelmise aasta oktoobris kogunes Pekingis Hiina kommunistliku partei 19. kongress. Konverentsil jõuti tähtsa järelduseni, et sotsialism Hiinas on jõudnud uue ajajärguni ning Hiina ühiskonna peamine vastuolu on selle mõjul suurenenud. Nüüd seisame silmitsi vastuoluga tasakaalustamata ja ebapiisava arengu ja inimeste igavesti kasvavate soovide vahel parema elu nimel.Parteikongress lõi kaheastmelise arenguplaani perioodiks alates 2020. aastatest kuni sajandi keskpaigani. Esimeses faasis, aastatel 2020–2035, ehitame vundamendile, mille on loonud mõõdukalt jõukas ühiskond, et veenduda, et sotsialistlik moderniseerimine on põhimõtteliselt realiseerunud. Teises faasis alates 2035. aastast kuni sajandi keskpaigani arendame Hiina suureks kaasaegseks sotsialistlikuks riigiks, mis on jõukas, tugev, demokraatlik, kultuuriliselt edasijõudnud, harmooniline ja kaunis.Et nende plaanide täitmiseks tugevat vundamenti rajada, töötavad Hiina valitsus ja inimesed kõvasti selle nimel, et kindlustada võit igal alal mõõdukalt jõuka ühiskonna ehitamisel aastaks 2020.Hiina majandus on viimase nelja aasta jooksul panustanud keskmiselt enam kui 30% globaalse kasvu hüvanguks ning ka tulevatel aastatel kavatseb olla maailma majanduse põhilisi mootoreid. Oleme pühendunud ulatuslike reformide süvendamisele ja oma uste veelgi laiemale avamisele maailmale. Oleme valmis tegema koostööd teiste riikidega, et elavdada veelgi globaalset kasvu, samas muuta see koordineeritumaks, kaasavamaks ja jätkusuutlikumaks ning ehitada inimkonna ühist tulevikku.Järgmise viie aasta jooksul plaanib Hiina eksportida 8 triljoni dollari eest kaupu, tuua riiki 600 miljardi dollari eest investeeringuid ning investeerida väljapoole 750 miljardit dollarit. Kõik see loob suurema turu, rohkem kapitali, rohkem tooteid ning enam ärivõimalusi teistele riikidele.Hiina vanasõna ütleb: “Lõke põleb hästi, kui kõik sellesse puid lisavad.” Eesti vanasõna on aga “tasa sõuad, kaugele jõuad”. Kuna peagi toimub Budapestis kuues Hiina ja Kesk- ning Ida-Euroopa valitsusjuhtide kohtumine, olen kindel, et liidrid Hiinast ja 16 CEE riigist kasutavad ära võimaluse tugineda varasematele saavutustele ning avada tulevikku koos. Nii arendame “16+1” koostöö uuele tasemele ning avalikustame uue peatüki kahepoolsetes suhetes Hiina ning 16 CEE riigi vahel ning ka Hiina-ELi koostöös.HR QU ZHEHIINA SUURSAADIK EESTIS

.