Parim uuriv lugu valmis rahvusvahelises koostöös

Tegemist oli mitme riigi ajakirjanike koostööna tehtud uurimusega, milles Eestist osalesid Äripäeva ajakirjanikud Piret Reiljan ja Marge Väikenurm.

Alates septembrist on Äripäevas ilmunud ridamisi artikleid nn Aserbaidžaani pesumasina uurimusest, mis andis ka tunduvalt selgema pildi sellest, miks ­Aivar Rehe Danske Eesti eesotsast lahkus ja kuivõrd tõsises skeemitamises pank osales, lubades end kasutada väga hämarate tehingute tegemiseks.

Lugusid saad lugeda siit:"Aserite pesumasin: 2,5 miljardit huugas läbi Eesti"

Parimaks investorile suunatud looks valisid toimetajad artikliseeria ühisrahastusest, mille autor on Indrek Mäe. 

Ühisrahastuse varjukülgedest ilmusid artiklid 29. juunil “Kurikuulus pankrotimeister pistis käe ühisrahastajate kaukasse” ning 22. novembril “Ühisrahastus kui “lihtlabane pettus”?” ja “Ärritunud Estate­Guru arendaja loopis ähvardusi”.

Ühisrahastus on uus ja kasvav investeerimisvaldkond, millest investorid veel väga palju ei tea ja mille riske kahekohalise tootlusnumbri taustal veel väga hästi ei aduta. Seetõttu on tähtis investorite informeerimine võimalikest riskidest ning sellest, et isegi riske hajutades tuleb enne investeerimist kodutöö ära teha. Lisaks on need lood aidanud võlgades laenude investoreid toimuvaga kursis hoida ning andnud neile mõnevõrra rohkem informatsiooni, kui ühisrahastusportaalid ise seda oma investoritele välja jagavad.

Nominentideks valiti mitme ajakirjaniku koostöös valminud lugu maksuameti avaldatavast infost ja Liina Laksi kirjutatud artikkel “Mees, kes riisub börsilt koore”.

Investori lugude nominentide hulka valitud uudise “Maksuameti abil börsil insaideriks” autorid olid Juhan Lang, Indrek Mäe, Marge Väikenurm ja Märt Belkin. See 23. oktoobril ilmunud artikkel oli sel aastal ilmselt siinsete väikeinvestorite jaoks üks mõjukamaid, aga ka kasulikumaid ja harivamaid lugusid. Seda enam, et avaldatud info tuli üllatusena ka pikki aastaid kohalikul börsil tegutsenud investoritele. Lisaks oli lool suur praktiline väärtus, kuna elimineeris turult väikse grupi investorite infoeelise ning seadis Äripäeva lugejad väheste informeeritud turuosalistega võrdsesse seisu. Artiklis avalikustati, et maksuamet avaldab andmeid, mida analüüsides saavad teadlikumad börsiinvestorid olulise info ettevõtte kohta kätte enne teisi.

Parim olemuslugu kergitas katet krüptoraha-skeemidelt

Aasta parimaks olemuslooks valisid toimetajad Kristel Härma reportaaži “Naine ei teagi, palju ma olen siia raha pannud”. Parima olemusloo nominentideks valiti Mari Metsa lugu “Eesti hepatiidihaigete päästeingel: Austraalia ravimikuller” ja Marge Väikenurme portreelugu “Kõrbenud ärimees läheb uuele katsele”.

Meditsiiniuudiste parimad lood

Esikoht läks ülekaalukalt ühele aasta vaata et pehmema teema loole: arstide depressioon ja läbipõlemine.

Violetta Riidas sai innustust kevadel avalikustatud PERHi EMO arstide uuringust ja kirjutas mais probleemid lahti. Ta ise põhjendab loo sündi järgmiselt: “Kirjutasin selle loo, kuna arstide töö on väga pingeline ja ­stress, depressioon ning läbipõlemine tõsised ohud. Samas ei jookse keegi väga kuulutama ja abi küsima, ikka loodetakse ise hakkama saada.”

II koht läks Triin Taburi loole “Ületöö = alarahastus” (ilmus märtsis). Tegemist on mõnes mõttes klassikaga, kuid Triin vaatas teemat uue nurga alt. Ta tutvustas haigekassa pilootprojekti EMO patsiendi profiilidest ja vajadusest ja liikumisest süsteemi sees. Projekti tulemustest lähtuvad otsused võimaldavad haiglatele ehk rahasäästu.

III koht läks jagamisele kahe loo vahel: selle said Violetta septembris kirjutatud lugu välismaale tööle läinud arstide elust ja ülevaade, mis seisus on Eesti meditsiinieksport (kirjutas Siret Trull novembris).