Lugu, mis lõppes Äripäeva ja Eerik-Niiles Krossi kohtutüliga

Avaldame selle 11. juulil 2014 ilmunud artikli uuesti. See oli lugu, millest kõik sai alguse.

Maksuskeemitajate äripartner Kross

Agaralt korruptsiooni vastu võitleva IRLi ühe viimase aja säravama poliitiku Eerik-Niiles Krossi ärihuvid põimuvad arvatavate maksupetturite tegevusega.

Alles paar aastat tagasi aitas Kross oma Aserbaidžaani kontaktide abil kahtlast, ent suurejoonelist kütuseäri kavandada kurikuulsatel skeemimeistritel, kelle punutud ärivõrgustikust osa on viimasel paaril aastal olnud kriminaaluurimise all.

Täpsemalt on Kross abistanud skandaalset ärimeest Jürgen Järvikut ja on temalt ka ise abi saanud, kui tal oma ettevõttele kiiret rahasüsti tarvis oli. Kross ütleb, et tunneb Järvikut peamiselt perekondlikult, kuid mehi seob ka üllatav äriplaan ning üks tülikaks muutunud laenuleping.

Läbirääkimisi pidasid Kross ja Järvik aseritest vahendajatega, kes küsisid ahvatleva pakkumise eest vahendustasu. Kavandatud äri maht oli muljetavaldav - plaanis oli hakata importima 5000 tonni kütust kuus, mis tähendanuks umbes 80 tsisternvagunitäit. Selline kogus moodustanuks umbes kümnendiku kogu kuisest diislikütuse vajadusest Eestis.

Bakuu-afäärist tuttav aser

Kross ütleb, et tema vahendas Järvikule lihtsalt oma Aserbaidžaanis loodud kontakte ja pidi selle eest saama konsultatsioonitasu. Samas osales Kross kirjavahetuses Järviku ja aseritega, küsides ka ise infot hinnapakkumise ja logistika kohta ning hiljem oli ta lihtsalt kirjavahetusse kaasatud ehk omas kogu suhtluse kohta infot. Ka tutvustas Kross Järvikut e-kirjas aseritele oma äripartnerina. Olenemata sellest, kas Kross oli konsultant või saanuks temast kütuseäri osaline, oli ta teadlik, millist äri kavandati ja pidi sellest õnnestumisel kasu saama.

Üks aseritest, kellega tehingu üle läbi räägiti, oli Teimur Tagijev, kes figureeris ka Bakuu-afääri skeemis, kus Eesti investoritele kinnisvaratehingu asemel müts pähe tõmmati. Paistab, et eestlastel oli tekkinud Aserbaidžaanis oma "vahemees". Lisaks Järvikule, Krossile ja aseritele osales asjaajamises ka Marko Kalev, kes koos Järvikuga Eestis uurimise alla sattunud kütuseäri skeemi püsti pani.

Meeste kavatsus oli hakata Aserbaidžaanist Valgevenes Läti piiri ääres asuva Bigosovo kaudu kütust importima. Äripäeva andmeil pidanuks kütus lõpuks jõudma Ida-Virumaale Järviku ja Kalevi kontrolli all olnud terminali ja olema seejuures märgatavalt soodsamalt käes kui siinsetest hulgiladudest ostes. 

Äriplaan jäi aga katki

Kui plaani peeti 2012. aasta suvel, siis sama aasta sügisel sai teatavaks maksuameti uurimine Kalevi ja Järviku arvatava petuskeemi osas Eesti kütuseturul. Kalev ajutiselt vahistati, aga Järvik pole siiani kahtlustustki saanud. Samas on kahtlustatavate hulgas mitmed skeemis kasutatud variisikud. Äripäevale pole teada, miks kaup aseritega täpselt katki jäi, kuid kriminaaluurimine võis olla üks põhjustest.

Kross sai petuskeemi lülilt laenu. Nagu eespool mainitud, seob Krossi Järviku ja Kaleviga enamatki kui asjaajamine aseritega. 2011. aasta 10. juunil allkirjastas Kross oma ettevõtte Trustcorp nimel laenulepingu, mille teine osapool oli selleks ajaks juba märgatavalt kurikuulsust kogunud Kalevi ja Järviku kontrolli all olnud ettevõte Black Land 2. Praegu kannab Black Land 2 nime OK Oiltrade OÜ - see sama ettevõte oli ka kriminaaluurimise all oleva maksuskeemi keskmes. Laenu küsis Kross Järvikult.

Kuu aega enne seda, kui Kross ja Kalev laenulepingu allkirjastasid, avaldas Äripäev uurivad artiklid Kalevi ja Järviku hämarast kütuseärist. Nagu nüüdseks selgunud, oli Äripäeva toonane uurimus täistabamus, kuna 2012. aasta sügisel Kalev ajutiselt vahistati ning tema ja Järviku nurgatagune kütuseäri sattus uurimise alla. Kriminaalasja valmistatakse praegu ette kohtusse saatmiseks.

Uuritud skeemi keskmes oli Ida-Virumaal Soldinas asuv kütuseterminal ja selle ümber Kalevi ning Järviku kontrollitud firmaderägastik. Skeemitamisega olid mehed varemgi silma paistnud, näiteks kinnisvarafirma Revalhaus kantimisjuhtumi uurimine lõppes Kalevi ja Järviku jaoks oportuniteediga. Järviku nimi seostub ka skandaalse ja hiiglaslikud võlad maha jätnud Q Varaga, mille asutaja mees oli, samuti supermodell Carmen Kassiga, kelle raha ta on pööritanud.

Tüli majas

Kalevi ja Krossi juhitud ettevõtted leppisid kirjalikus laenulepingus kokku, et 25 000 eurot laekub Krossi ettevõtte pangakontole, intress on 1,5% nädalas ning leping lõpeb pärast kohustuse täielikku täitmist, kusjuures laenu tagasimaksed tuleb teha ülekandega kindlale pangakontole.

Krõbedat laenuintressi arvestades, näiteks aastaga kogunenuks intressi üle 70%, pidi Kross olema lühiajalises rahahädas. Seda kinnitasid ka kiired tagasimaksed. Kui leping sõlmiti 10. juunil (2011), siis esimese 10 000-eurose tagasimakse tegi Kross juba paar nädalat hiljem, teise 10 000-eurose makse juulis. Lepingule vastavatel tingimustel jäi Krossi ettevõttel aga väidetavalt tasumata 5000 eurot, mis on Kalevi viinud praeguseks hagiga Krossi vastu kohtusse. Krossile kuuluv Trustcorp sellist võlga ei tunnista. Hagi on kohtuistungil arutlusel augusti lõpus.

Arvestades kohtuvaidlust tühise 5000 euro ja sellelt arvestatud intresside pärast, on meeste vahelt selgelt must kass läbi jooksnud. Äripäevale teadaolevalt on äripartnerlus katkenud ka Kalevi ja Järviku vahel. Jürgen Järvik Äripäeva küsimustele ei vastanud, kuigi arutas küsimusi Eerik-Niiles Krossiga. Marko Kalev teatas, et loobub kommenteerimast.

(Äripäeva ajakirjaniku Piret Reiljani kirjutatud uuriv artikkel ilmus Äripäevas 11.07.2014. Kohtu hinnangul avaldas Äripäev seda artiklit kommenteerinud juhtkirjas Eerik-Niiles Krossi kohta valeandmeid ja kohustas Äripäeva teatama, et Eerik-Niiles Kross ei ole käitunud nagu korruptant ja Eerik-Niiles Kross ei olnud pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Äripäev täitis jõustunud kohtuotsuse 7.02.2018).