Euroopa Keskpank rahapoliitikat ei muutnud

See tähendab, et keskpanga pakutavate refinantseerimisoperatsioonide intressimäär on nullis, laenamise püsivõimaluse intressimäär 0,25 ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäär –0,40 protsenti, teatas keskpank.

Ka võlakirjade ostuprogrammiga jätkatakse EKP nõukogu otsuse järgi senisel tasemel 30 miljardi eurot kuus kuni varem välja kuulutatud tähtajani 2018. aasta septembri lõpus, mida võib vajaduse korral ka pikendada nii kaua, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ja kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga, mis on 2 protsenti. Veel eelmise aasta lõpuni osteti iga kuu võlakirju 60 miljardi euro eest.

Ainsa muutusena võib välja tuua, et võrreldes varasemate rahapoliitiliste otsustega loobus keskpank rõhutamast, et varaostuprogramm võib majandusolukorra halvenedes ka suureneda.

Eurosüsteem reinvesteerib varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid pikema aja jooksul pärast netovaraostude lõppemist ning igal juhul seni, kuni see on vajalik. See aitab toetada nii soodsaid likviidsustingimusi kui ka asjakohase rahapoliitilise kursi rakendamist, teatas keskpank.

See langes kokku ka analüütikute ootustega, kes madala inflatsiooni kõrval tõid välja veel ebakindluse seoses Itaalia valimistulemuste ning USA võimalike tollivaidluste teemad. Probleemiks on ka eurokursi tugevus dollari suhtes, aastaga on see kogunud 3,4 protsenti kasvu ning tänavu esimese kahe kuu jooksul püsinud üle 1,2 dollari taseme euro eest.

Nõukogu istungi järgsel pressikonverentsil teatas keskpanga president Mario Draghi, et keskpank on pisut tõstnud majanduskasvu prognoosi tänavuseks aastaks, 2,4 protsenti 2,3 protsendi asemel, ning pisut vähendanud inflatsiooni ootusi tulevaseks aastaks 1,4 protsenti 1,5 protsendi asemel.

Üldiselt on Draghi sõnul oodata laiapõhjalise kasvupotentsiaali jätkumist, allapoole riskid tulevad valuutakursist ja protektsionismist. Hiljem küsimustele vastates ütles Draghi, et Euroopa toetab kaubandusprobleemidele multilateraalsete lahenduste leidmist, mitte USA stiilis ühepoolset lähenemist. "Vägisi tekib küsimus, et kui keegi kehtestab oma liitlaste vastu kaitsetollid, siis kes veel tema vaenlased võiksid olla," lisas ta.

Varaostuprogrammi võimaliku suurenemise kõrvale jäämise kohta otsusest ütles Draghi, et tegemist oli 2016. aastal lisatud klausliga ning võimalused majandusolukorra äkiliseks halvenemiseks määras, mis tõukaks keskpanka varaoste suurendama, praktiliselt puuduvad.

Samas jäid paika kõik muud juhised, et keskpank jätkab näiteks võlakirjade kasumi reinvesteerimist ning intressid jäävad praegusele tasemele oluliselt kauemaks ajaks, kui toimub varaostuprogramm, rõhutas Draghi.Erinevate inflatsiooniprognooside vahemik on kitsenenud ning ootus tugevamale inflatsioonile on olemas, kuid suur osa alusinflatsioonist on endiselt soovitust madalamad, lisas ta.

Vastates küsimustele Läti keskpanga presidendi Rimsevicsile kehtestatud riigist lahkumise keeld takistab viimasel töötamast Euroopa Keskpanga nõukogus ja seega sekkub keskpanga iseseisvusse vastas Draghi, et nõukogul ei ole piisavalt informatsiooni, kuid otsustas pöörduda Euroopa Kohtu poole küsimusega, kas Lätis kehtestatud keeld on põhimõtteliselt nõukogu liikme tema ametist ilma jätnud.