Uus aeg nõuab uut moodi investorit

Kuigi Credit Suisse Global Investment Returns Yearbook pakub juba 118 aastat ülevaadet finantsturgude tootlusest kokku 23 riigis, ei suuda sealt vastu vaatavaid turgude tõuse ja langusi ükski investor ennustada.  

Miks uurida finantsturgude ajalugu?

Miks üldse peaks üks erainvestor end kurssi viima finantsturgude ajalooga? Põhjuseid on mitu. Kas või näiteks see, et kuigi ajalugu ei kordu, siis sageli see riimub. Seega, olles kursis minevikus toimunuga, avardub meie mõttemaailm selle võrra, mis üldse on võimalik. See tähendab, et teatud arengud kipuvad finantsturgudel ikka ja jälle, küll pisut erineval moel, korduma. Olles teadlik minevikus toimunust, ei tule enam paljud kriisiepisoodid ja erakordsena näivad sündmused üllatusena.

Globaalset laiapõhjalist ETFi omav investor on neist muredest prii. Tema finantsturgudele paigutatud säästud liiguvad just selles rütmis, nagu kogu maailma majanduse jõujooned.

Suured muutused käivad episooditi

Tõsi, suurema osa investorite puhul ei ole investeerimishorisont kindlasti 118 või isegi 100 aastat. Tegelikult ei peagi olema. Eelkirjeldatu oli suhteliselt äärmuslik näide, kasutades meile täna teada täispikka ajalooliste andmete rida. Muutused toimuvad hoopis kiiremini ja lühema aja jooksul: mõnikord on selleks 5, enamasti 10-15 aastat.

Siin on hea näide Kanada, mille aktsiaturu osakaal tõusis teise maailmasõja järgse paariprotsendise osakaalu juurest järgmise ligi 15 aastaga pea 10% piirile. Veelgi markantsem näide on võtta Jaapani aktsiaturult, kus kiire majanduskasvu toel tõusis riigi aktsiaturgude kapitalisatsiooni osakaal kogu maailmas alates 1970. aastast järgmise 10 aasta jooksul 2-3% juurest üle 15% peale. Sellega, nagu teame, Jaapani tõus kaugeltki ei piirdunud. Järgmise veidi vähem kui 10 aastaga sai Jaapani aktsiaturust maailma suurima turukapitalisatsiooniga turg, haarates sealse buumi toel maailmaturul peagi ligi 45% osa.

Käed vaba investeerimislahendus

Seega ei tea me kunagi, kas meie paarikümne aasta pikkuse investeerimishorisondi sisse jäävad need 10-15 aastat, mil globaalsete finantsturgude jõujooned ümber mängitakse. Kui vastuseks on jah, ja me haldame oma varasid ise aktiivselt, siis peame olema piisavalt tegusad ja juba varakult asuma oma portfelli ümber positsioneerima nende riikide suunal, mis on nii-öelda tõusvad majandused. Vastasel juhul jääme keskmisest kiiremini tõusvate aktsiaturgude tootlustest ilma. Mis tähendab, et ka meie säästud ei kasva nii-öelda statistiliselt keskmises aktsiaturgude tõusu tempos.

Olles valinud regulaarsete säästude investeerimiseks mõne ETFi, oleme kogu majandus- ja finantsturu arengute jälgimise kohustusest suuresti vabad. Siis astuvad meie investeeringud ühte sammu globaalse majanduse ja finantsturgude arengutega, ilma et peaksime selle kõige jälgimiseks kasutama analüüsi- ning ajaressurssi.

Üht asja tuleb siiski jälgida. Enda emotsioone. Neil ei tasu lasta finantsturgude langusepisoodide ajal võimust võtta. Siingi on taas abiks finantsturgude ajaloo tundmine – kui teame juba ette, et tõusule järgneb langus ja langusele omakorda tõus, ja et nii on see olnud alati, siis on hoopis lihtsam jätkata kord paika pandud pikaajalist investeerimisplaani ning samm-sammult oma jõukuse kasvatamist.