Transpordisektori suurim probleem on vedaja hinnangul päevarahadena palga maksmine.  Foto: Raul Mee
Meelis Mandel • 11. aprill 2018
Jaga lugu:

Mitte Lätist kütuse toomine, vaid päevarahadena palga maksmine on transpordisektori suur probleem, leiab autovedaja.

Transpordifirma Stonewolf OÜ juhataja ja autoettevõtete Liidu juhatuse liige Andrus Laul ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et jääb eriarvamusele selles, et kedagi palgatakse Lätist kütust tooma.

Kütuseturu aastakonverents 2018

"Kuidas aktsiisitõusude taustal ellu jääda?"

Tallink Spa & Conference Hotel 

- Milline on kütuseturu hetkeseis?

- Kuidas on muutunud tankimisharjumused pärast aktsiisitõusu?

- Kuidas autovedajad optimeerivad oma kulusid?

- Milline on aktsiisitõusude mõju kogu tarneahelale?

- Kui palju aitavad säästa alternatiivsed kütused?

- Milline on Eestis aktsiisipoliitika tulevik?

Tutvu konverentsi programmiga siin.

Circle K peadirektor Kai Realo ütles eelmisel nädalal, et "on teada transpordiettevõtteid, kuhu on tööle võetud eraldi tankija, kes sõidab kord nädalas ühe veokiga Lätti, et tuua teistele veokitele kütust".

"Lätis on kütuseliiter kümnendiku võrra odavam ja kui üks veokipaak mahutab 1500 liitrit, siis ei tohiks eraldi kellegi palkamine ja Lätis käimine end õigustada, kui, siis ehk lõunaosariikides," lausus Laul.

"Meie arvutuste järgi on kütusekulu kolmandik teenuse omahinnast ja palgakulu teine kolmandik. Kui sa kütusekulust kümnendiku maha saad, annaks see üldkokkuhoidu 3%, mis pole suur. Valdav probleem on ikka palgamaksud. Just riigisisestel vedudel."

Laulu sõnul näitavad konkurentide avalikud töötasu andmed, mis näiteks ka Äripäeva TOPides kättesaadavad, teistsuguseid numbreid, kui turul autojuhid palka soovivad.

"Vahe ei ole protsentides, vaid kordades," rääkis Laul. "Arvan, et palju on päevaraha maksmist kandunud edasi Eesti-sisestele vedudele. Makstakse lõviosas päevarahana ja tihti ei saa autojuht arugi, mismoodi raha arvele tuleb. Päevaraha ei pea deklareerima, seetõttu ongi see üks suur perifeeria."

Laulu sõnul on nad koos erialaliitudega aktiivselt maksuametiga ses küsimuses suhelnud juba pea viis aastat. 

"Töövõite ette näidata kahjuks pole. Meie nägemus maksukahjust erineb maksuameti nägemusest kümnetes kordades," rääkis ta.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt