Estcoin viiks meid innovatsiooni tippu

12. aprill 2018, 06:00
Plokiahela entusiast Hikaru Kusaka loodab, et just Eesti on see riik, kes krüptosõbralikuks majanduskeskkonnaks saamiseks esimese suure sammu astub.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180412/NEWS/180419935/AR/0/AR-180419935.jpg

Plokiahela entusiast Hikaru Kusaka näeb, et Eesti võiks olla esimene riik, kes loob virtuaalse krüptosõbraliku riigi. Selle keskmes oleks riigi oma krüpto-token estcoin.

Eelmisel suvel paiskas e-residentsuse meeskond välja idee, et Eesti võiks luua oma krüpto-token'i estcoin. Mõte on saanud nii poolehoidu kui kriitikat ja tekitanud elava arutelu. Nii siin kui ülejäänud maailmas suurt huvi pälvinud idee on saanud Euroopa Keskpanga presidendilt Mario Draghilt ka kindla ei-sõna. Ehkki idee on seni vaid teoreetiline, vastas Draghi pressikonverentsil selle kohta esitatud küsimuse peale, et tema sõnum on väga selge. Ükski rahaliidu riik ei saa käibele võtta mingit muud valuutat. „Euroala vääring on euro,“ ütles Draghi resoluutselt.

Estcoini aruteludesse kaasatud jaapanlane Hikaru Kusaka, kellel on Eestis oma ettevõttega Blockhive nii krüptorahakaevandus kui ka loodud virtuaalne krüptorahakott, leiab aga, et selle sammuga võiks saada Eestist krüptomajanduse teenäitaja.

Pärast estcoini idee väljakäimist tulid kokku Eesti avalik ja erasektor ning krüptoettevõtjad üle maailma.

Eesti eeliseks suur loomingulisus

Kusaka sõnul ei ole Eestis krüptorahahullust ja ta tunneb end siin just mugavalt, sest erinevalt Jaapanist ei kohta siin sellist krüptoraha hindadele ja nendega spekuleerimisele keskendumist. Siin huvitutakse rohkem selle taga olevast plokiahela tehnoloogiast ja kõigest sellest, mida selle pealt luua saab.

„Krüptovaluuta on lihtsalt üks plokiahela kasutamise viis. Eestis räägime me rohkem tehnoloogiast, kui krüptorahade hinnast, sest see on loomingulisem ja uuenduslikum kui lihtsalt krüptovaluuta. Mida enam me saame aru plokiahela toimimisest, seda paremini saame leida viisi luua läbipaistvamat ühiskonda,“ rääkis ta. Kusaka on veendumusel, et just Eesti on ideaalne koht, kust võiks alguse saada krüptosõbralik majandus. Selle keskne element võiks olla estcoin.

Ta rõhutas, et ehkki ta ei ole siinse avaliku sektori esindaja, tunneb ta, et Eesti on edukalt saanud digitaalseks riigiks. Järgmine samm võiks tema arvates olla virtuaalseks riigiks saamine. „Pole vahet, kus riigis sa oled sündinud, saad internetis Eestis ettevõtte luua. Kõik, mida Eesti on teinud oma elanike jaoks, saad ka sina kasutada, elagu sa Indias või Jaapanis,“ rääkis ta.

Kuna seda tehes on Eesti juba kasutanud plokiahela tehnoloogiat valitsussüsteemis, võiks nüüd tema arvates pakkuda riik ka token'i-majandust. „Seda saab teha estcoiniga, seal tuleb muidugi ette väga palju seadusandlust. Isiklikult olen ma päris kindel, et Eesti saab olla esimene riik, kes viib ellu krüptomajanduse ökosüsteemi.“

Eesti võiks olla selleks parim koht, sest Eesti valitsemine on juba detsentraliseeritud, kuna kasutab detsentraliseeritud andmevahetuse platvormi ja plokiahelat. Tema sõnul on riik selle süsteemiga sina peal.

Hikaru Kusaka unistab, et tänu plokiahelale ja virtuaalse riigi loomisele oleks näiteks Eestis töötav meditsiiniandmete süsteem toimiv üle maailma. Ameerika Ühendriikides arsti juures käies tundis ta sellest puudust, kui pidi oma andmete saamiseks helistama oma arstile Jaapanis.

E-Eesti suurem samm

„Teised riigid on väga tsentraliseeritud. Ma ei ole näinud ühtki riiki, kes tõesti püüab muuta oma süsteemi nii detsentraliseerituks,“ ütleb ta, kuid märgib, et me peame astuma suurema sammu. Muidu ei saa öelda, et oleme esimene, kellest saab krüptomajanduse sõbralik riik. „Mõni teine riik võib selle tiitli endale võtta.“

Takistusi sel teel on Kusaka sõnul palju. Ehkki Eesti on tema arvates kõige kiiremini arenev riik, oleme me osa Euroopa Liidust, mistõttu tuleb arvestada ka teiste riikide majandusega, ja kokkuvõttes kogu maailma regulatsioonide ja maksundusega. „Kui sa kannad raha plokiahelat kasutades, on maksustamise osa väga ebaselge. Isegi kui riik ise ei püüa plokiahela tehnoloogiat ja krüptoraha kasutusele võtta, muutub ühiskond nii kiiresti, et ühel päeval võib tekkida olukord, kus riik ei saa oma kodanikelt enam makse kätte. Sellisel juhul lihtsalt peab hakkama krüptoraha valuutana arvestama.“

Kusaka kirjeldas, et kui Eesti loob justkui virtuaalse kogukonna, on estcoinil suur potentsiaal olla seda käimas hoidev jõud. „Eesti kuulub Euroopa Liitu, seega peaks olema siin valuutaks euro. Estcoin aga võiks olla valuuta selles tekkivas virtuaalses kogukonnas.“

Tema enda ettevõte Blockhive on töötanud välja ILP (initial loan procurement, e.k esialgne laenuhange) süsteemi rahakogumiseks, mida tema sõnul võiks kasutada ka Eesti virtuaalse riigi loomise toetamiseks.

E-residentsuse programmi kolm nägemust estcoinist

  1. Kogukonna estcoin

Kogukonna estcoin toetaks sihti luua uus digitaalne riik, motiveerides kogu maailma inimesi e-residentsusega liituma ja seda rohkem kasutama. See tähendab ka investorite ja ettevõtjate julgustamist kasutama e-residentsust usaldusväärse ICO-tegevuse platvormina.

  1. Identiteedi estcoin

Selle mudeli puhul oleksid estcoinid plokiahelal põhinevad token'id, mida kasutatakse digitaalses ühiskonnas vajalikeks toimetusteks, nagu dokumentide digitaalseks allkirjastamiseks, teenustesse sisselogimiseks või tarkade lepingute kinnitamiseks. Eestlased ja e-residendid saaksid kindla koguse token'eid, mis on personaalsed ja seotud digitaalse identiteediga, neid saab soovi korral juurde omandada. See ei tooks Eestile lisatulu, vaid aitaks üksnes võrku hooldada. Tegu oleks kõigi jaoks raha kokkuhoiuga.

  1. Euro estcoin

Euro estcoini väärtus oleks seotud euroga. Selline estcoin ei oleks alternatiivne valuuta eurole, aga oleks võimalik kombineerida mõned detsentraliseeritusse eelised fiat-valuuta stabiilsuse ja usaldusväärsusega ja selle kasutamist saaks piirata e-residentsuse kogukonnaga.

Pangad peaksid liigutama raha euro estcoini ja sealt välja, aga tehingud toimuksid iseseisvalt plokiahelas. See tähendab, et kogukonnasiseselt saaks varasid vahetada tasuta üle maailma. Vaja on digitaalset rahakotti ja kohustust valitsusele osta tagasi iga euro estcoin ühe euro eest.

Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri hinnangut estcoini loomise võimalikkusele loe siit.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. April 2018, 13:33

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing