Oma krüptoraha Eesti ei saa

Eesti Panga asepresident Madis Müller tõdes, et eri riikide keskpangad arutavad ka ise krüptoraha väljaandmist, kuid Eestis ei saa seda isegi mitte kaaluda.  Foto: Andras Kralla
Kristel Härma • 12. aprill • 6 min
Jaga lugu:

Eesti krüpto-token'i estcoin loomine oleks suur samm, kuid üks on kindel: euro kõrval teise valuutana krüptoraha kasutusele võtta ei saa.

Kui e-residentsuse meeskond estcoini idee välja käis, nähti ette kolme võimalikku versiooni sellest, mida estcoin üldse olemuslikult tähendada võib. Lisaks kogukondlikule ja personaalsele digitaalse identiteediga seotud estcoinile pakuti välja ka euro estcoin, mis oleks seotud euroga. Eesti Panga asepresident Madis Müller tegi aga e-residentsuse meeskonnale selgeks, et viimane variant ei ole kuidagi võimalik: euroalaga liitudes tegi Eesti ühtlasi otsuse, et Eestis kehtib vaid üks valuuta ja selleks on euro.

Euroala paneb piiri ette

Müller ütles, et euro estcoin tähendaks sisuliselt euro kõrvale alternatiivse, Eesti riigi poolt mingil moel toetatud ja välja antud virtuaalse raha väljaandmist ja see ei lähe mitte kuidagi kokku faktiga, et me oleme euroala liikmed. „Nii kaua, kui me oleme euroalas ja nii kaua, kui meie valuuta on euro, ei saa me Eesti riigina luua mingisuguseid alternatiivseid valuutasid ja öelda, et meil kehtib veel midagi, mis on raha ja mis ei ole euro,“ selgitas ta.

Mülleri kinnitusel ei tähenda see, et estcoini üldse kuidagi teha ei saaks. Teisi võimalusi ei ole nad keskpangana lihtsalt pädevad hindama. „Ma arvan, et seal võib olla mingeid lahendusi, mis võiksid töötada, aga meie peamine sõnum on, et me ei saa Eesti riigina euro kõrvale tekitada mingisugust muud raha senikaua, kuni me oleme euroalas.“ Mülleri hinnangul saab estcoiniga tegelev töörühm sellest hästi aru ja ei majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ega e-residentsuse meeskond ütle, et nad tahavad euro kõrvale riiklikku krüptoraha tekitada.

Selle kohta, kas rahana mitte käsitletavat token'it on üldse mõtet teha, ütles Müller, et tähtis on ära kirjeldada konkreetne eesmärk, mis sellisel token'il olla võiks. Ta rõhutas, et Eesti Pank ei ole innovatsiooni ja e-Eesti ning kogu moodsa tehnoloogia vastane. Nende hinnang käib alternatiivse riikliku raha kohta, mida lihtsalt euroalal teha ei saa.

„Kui nad näevad, et võib mingisugusel virtuaalsel token'il olla mingisugune roll näiteks e-residentide hulgas, olgu siis nende identifitseerimiseks või mõnel muul moel, siis minu poolest võiks ju seda mõelda,“ ütles ta ja lisas, et meil on ka väga hea ID-kaardi süsteem ja valitsuse teenused digitaalsel platvormil. „Kui me neid suudame teha huvitavaks ka välismaalastele ja suudame olla kindlad, et e-residentideks saavate isikute taust on piisavalt kontrollitud ja suudame pakkuda neile teenuseid moel, et see ka Eesti riigile ja majandusele kasu toob, on see minu arvates ainult tore.“

Keskpangad arutavad võimalusi

Müller märkis, et mitmes riigis on arutletud, et keskpank ise võiks välja anda mingisugust krüptoraha. Samuti võiks tema sõnul ette kujutada, et näiteks euroalal annaksid keskpangad välja ka eurot, mis on lihtsalt krüptoraha formaadis ehk mingil moel plokiahelasse emiteeritud, ja mis oleks väärt sama palju kui euro arverahana või sularahas. „Praegu on see varajane idee, mida erinevad keskpangad on hinnanud. Euroalal on seda ka arutatud ja jõutud järeldusele, et siin on ka väga suured riskid ja me ei peaks kindlasti tormama sellise mõttega.“

Veidi konkreetsemad on olnud muud keskpangad. Müller märkis, et näiteks ka taanlased hindasid, kas Taanis oleks mõistlik keskpangal anda välja virtuaalset Taani krooni. Kuna seal on euro asemel käibel kroon, saavad nemad oma raha virtuaalset vormi üldse arutada. Järeldus oli aga, et selle ettepaneku miinused ja riskid kaaluvad plussid kindlasti üles.

Mülleri sõnul seondub keskpankade põhiline mure üldiselt sellega, et see võib seada ohtu traditsioonilise finantssüsteemi stabiilsuse. „Kõik inimesed ja kõik pangakliendid saavad tulla selle krüptovaluuta kaudu otse sisuliselt keskpanga külge. Ja kui näiteks panga klientidel tekib mingisuguse kommertspanga või pangandussüsteemi turvalisuse suhtes kõhklus, siis kõik võivad võtta oma raha kommertspankadest välja ja tormata keskpanka, misjärel siis kommertspangad satuvad raskustesse ja kukuvad kokku. Sellised riskid on kindlasti olulised ja need tuleks läbi mõelda, enne kui väga kiiresti ideega edasi liikuda,“ kirjeldas ta.

Plokiahlea entusiast Hikaru Kusaka näeb, et Eesti võiks olla esimene, kes loob virtuaalse krüptosõbraliku riigi. Selle keskmes oleks riigi oma krüpto-token estcoin. Tema visioonist saab lugeda täpsemalt artiklist "Estcoin viiks meid innovatsiooni tippu".

Eesti Panga asepresident Madis Müller nentis, et lihtsalt ICOde riiki meelitamisest on vähe, kui Eestisse see raha ei jää.
Eesti Panga asepresident Madis Müller nentis, et lihtsalt ICOde riiki meelitamisest on vähe, kui Eestisse see raha ei jää.  Foto: Andras Kralla

ICO (inglise keeles initial coin offering)– mudel, mille puhul ettevõtja kaasab investoritelt investeeringuid mõnes ametlikus valuutas või virtuaalvääringus oma- või käibekapitali tarvis ning väljastab selle vastu plokiahelas kirjendatud ühikuid ehk token'eid.

Plokiahel ehk blockchain - hajus, tehingutel põhinev andmebaas, mis on jagatud kõigi selle kasutajate vahel. Igal kasutajal on koopia kõige hilisemast ahelast, mis hoiab endas kõiki tehinguid, mis kunagi tehtud. Mõned näited plokiahela kasutusest on Bitcoin ja Ethereum, mida kasutatakse vastavalt bitcoini ja etheriga tehingute tegemiseks ja jälgimiseks.

Token - tõend, mis väljendab plokiahelasüsteemis mis tahes vääringut või õigust.

Allikas: finantsinspektsioon

Iga Eestiga seotud ICO üle ei peaks uhkust tundma

Estcoini idee juures on räägitud ka usaldusväärsest platvormist, kus ICOdel turvaliselt osaleda. Madis Müller nentis, et kui rääkida ICOde kaudu suurte summade riiki meelitamisest, tasub küsida, mis see raha siis on ja mida selle eest täpselt tehti.

Müller tõdes, et Eesti paistab mõnes edetabelis silma sellega, et meil on tehtud palju ICOsid. Kui aga vaadata, mis projektid need on, ei ole sugugi selge, et Eestisse on mingit raha investeeritud ja et siia oleks üldse midagi jäänud. „On mingisugused ettevõtjad, kelle projekti lähedalt vaadates sa ei ole väga kindel, kas sa sinna tegelikult tahaksid investeerida. Nad on kuidagi ennast Eestiga seostanud, ilmselt ei ole kuskilt mingit tegevusluba taotlenud või väga ametlikult midagi teinud. Ma ei ole kindel, et kui keegi on sellise projektiga näiteks saanud 10 miljonit eurot, kas see siis investeeriti Eesti majandusse või kas meile loodi töökohti või midagi ehitati. Sageli on see propageerimisjutt natuke pinnapealne.“

Me ei peaks olema uhked iga ICO üle, mis kuidagi ennast Eestiga seondab, leidis Müller. "Kui vaadata kõike, mis eelmise aasta jooksul on ICOde vormis tehtud, läheb nendest palju halvaks ja paljud on pettusemaigulised,“ jätkas ta. Kui aga Eestis suudetakse reeglistik piisavalt selgeks teha ja me suudame tagada, et siin tehakse korralikke asju, siis selle vastu tal midagi ei ole. „Lihtsalt praegu ma ei ole kindel, kas me suudame seda garanteerida.“

Müller rõhutas, et kui ICOde kaudu antakse välja virtuaalselt mingisuguseid krüptovarasid või token'eid, peaks olema kõigile selge, mis see täpselt on ja mida lubatakse. Eriti kui seal on Eesti märk küljes. Ta ütles, et tegelikult tegelevad selle teemaga nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui ka rahandusministeerium.

„Esimene küsimus on, kas meil üldse on vaja midagi täiendavalt reguleerida, sest kui ettevõtted tahavad aktsiaid või võlakirju emiteerida, on reeglid selleks olemas. ICOsid võiks teha põhimõtteliselt samade reeglite järgi,“ rääkis Müller. Tema sõnul on järgmine küsimus see, kas nendes reeglites on vaja teha ICOde jaoks erisusi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt