Kaja Kallas kinnitati Reformierakonna esimeheks, Pevkur juhatuses

Kallase poolt hääletas 1067 reformierakondlast. Elektrooniliselt hääletas erakonna esimehe valimistel 908 liiget, 291 liiget hääletas sedeliga. Valimiskastides oli avamisel 1157 sedelit.

Juhatusse pääsesid veel Jürgen Ligi, Hanno Pevkur, Urmas Paet, Maris Lauri, Aivar Sõerd, Anne Sulling, Taavi Rõivas, Urve Tiidus, Urmas Klaas, Kristen Michal, Arto Aas, Eerik-Niiles Kross ja Urmas Kruuse.

Regioonidest pääsesid lisaks juhatusse Laine Randjärv, Andrus Seeme ja Jaanus Ratas. 

"Suur aitäh toetuse eest, nüüd tuleb kõvasti tööd teha ja ka valimised võita," ütles Kallas pärast esimeheks kinnitamist.

Reformierakonna juhiks kandideerinud Kaja Kallas ütles üldkogu ees, et meie ühiskonnas on au sisse sattunud sõltuvus, mitte sõltumatus. „Oleme mugavas sõltuvuses eurotoetustest ja riigiabist,“ sõnas ta. „Selle asemel et ise hakkama saada, näeme vaeva, et pigistada välisest abist viimane välja,“ jagus tal praeguse ühiskonnakorralduse suhtes kriitikat.

Samuti on Eesti ja eestlased Kallase hinnangul liigselt tehnoloogiast sõltuvad. „Usume sotsiaalmeedias ettesöödetavat ega mõtle enam oma peaga,“ ütles ta. „Oleme harjunud tarbima teenuseid tasuta, mõtlemata, kas me selle eest tulevikus rohkem ei maksa.“

Veel juhtis Kallas tähelepanu riigi- ja erasektori vahelisele usaldamatuse süvenemisele. „Üha enam ettevõtluse enda kätte võtmisega näitab riik, et ta ei usalda oma erasektorit,“ nentis ta. „Oleme plaanimajandust näinud ja see pole õnne õuele toonud.“

Samuti on süvenenud usaldamatus riigi ja kodanike vahel. „Inimeste usaldus meie riigi vastu on löönud kõikuma, kuidas muidu seletada seda, et vabariigi aastapäeval korraldatakse protestireise Lätti või tõrvikurongkäik riigi vastu,“ rääkis Kallas. „Kui riik kutsub üles tulumaksureformi käigus naabri peale kaebama, näitab see, et ta ei usalda inimeste iseotsutamise võimet.“

Kallase visiooni kohaselt peaks aga maksusüsteem olema lihtne ja arusaadav kõigile ning toetama majanduse alustala – eraettevõtlust. „Peaks kehtima põhimõte, et ei maksustata seda, mida me tahame, et kasvaks,“ tõdes ta. „Peame looma tingimused, kus eraalgatus on rohkem au sees, mis tähendab ettevõtlust pärssivate reeglite ümbervaatamist, aga ka tulevikku suunatud võimaluste loomist,“ ütles ta.

Kallas lisas, et riik ei peaks tegelema ettevõtlusega seal, kus ettevõtjad saavad seda teha, ja et maksude tasumine peab olema tehtud lihtsaks ja loogiliseks.

Veel rõhutas Kallas, et Eesti peaks lähtuma kolmest põhialusest, milleks on patriotism, vabadus ja hoolivus.

Erakonna eelmine esimees Hanno Pevkur rõhutas üldkogul peetud kõnes, et riik peab muutuma vähem bürokraatlikuks ning toetama seeläbi ka majandusarengut. „Raha ei tule seina seest, vaid majanduskasvust,“ rääkis ta. „E-residendid ja puidutöötlejad on need, kellele „ei“ öelda ei tohi,“ leidis Pevkur.

Pevkur ei jätnud mainimata ka viisakuse vajadust nii Reformierakonnas kui ka Eesti ühiskonnas tervikuna. „Selleks, et saaksime edukalt riigikogu valimistel kandideerida, peavad asjad korras olema ka erakonna sees,“ märkis ta. "70 aastat tagasi võitlesid inimesed oma elude pärast, nüüd võitleme meie võimu pärast erakonnas, piinlik!" Erakonna senise esimehe sõnul on ta aga valmis selleks, et erakond läheb koos ja ühtselt edasi. 

Reformierakonna revisjonikomisjoni esimees Terje Trei tõdes, et partei rahaasjad on nagu sibul, mis on pealt kullakarvaline, kuid seest siiruviiruline.

Eelmisel aastal koguti liikmemaksu üle 5000 euro võrra rohkem kui aasta tagasi. 

Riigieelarvest laekus erakonna tuludesse 1,6 miljonit eurot. Sümboolika müügist saadi 19 000 eurot. Erakonna tulud oli üle 2 miljoni euro, samas kui kulud ületasid 3 miljoni euro piiri.

Aruandeaastaga jäädi seega rohkem kui miljoni euroga kahjumisse. "See on ajaloo negatiivseim tulemus," tõdes Trei.

Reformierakonda kuulub praegu 12 290 liiget, mida on rohkem kui saja võrra vähem kui aasta tagasi.

Juhatuse 16 kohale kandideeris kokku 26 reformierakondlast.

Üle Eesti olid enda kandidatuuri juhatusse esitanud Arto Aas, Yoko Alender, Jüri Jaanson, Urmas Klaas, Eerik-Niiles Kross, Urmas Kruuse, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Kristen Michal, Urmas Paet, Kalle Palling, Keit Pentus-Rosimannus, Hanno Pevkur, Taavi Rõivas, Imre Sooäär, Anne Sulling, Aivar Sõerd, Urve Tiidus, Madis Timpson, Maris Toomel, Mart Võrklaev.

Sel aastal valiti esimest korda otse juhatusse ka kolm piirkondliku kandidaati, et tagada juhatuse laiapõhjalisus ning avatus.