Äripäev • 20. aprill • 3 min
Jaga lugu:

Kes ütles, et ehitamine läheb järjest paremaks?

Ka Eestis kulub paneeelmajade ajakohastamiseks kenake summa.
Ka Eestis kulub paneeelmajade ajakohastamiseks kenake summa.  Foto: Raul Mee

Soome radikaalne arhitektiviisik väidab, et eelmise sajandi alguses ehitatud majad on energiasäästlikumad ja tervislikumad kui uue tehnoloogia abil ehitatud majad.

Mittetulundusettevõtte Suoja arhitektide arvates tuleb lahti saada mõtlemisest, et ehitamine on ala, mis muutub ajas aina paremaks. Nad toovad näiteks Helsingi Kasarmitori ümbruse, kus sada aastat tagasi ehitatud majad on endiselt alles, aga turu ümbruse noorim maja, 1961. aastal ehitatud ehitusameti hoone lammutati mõni aasta tagasi.

Viis arhitekti rajasid 2016. aastal mittetulundusettevõtte Suoja, et otsustajad, ehitusala üliõpilased ja tavalised kodanikud hakkaksid ehitamisest teistmoodi mõtlema.

„Praegu ei teki meile ehitispärandit. Uutel majadel on ehitusviisi ja materjalide tõttu lühike eluiga,“ ütles muuseumiametis töötav  Robin Landsdorff. Tänapäeval kasutatakse terasbetooni, mineraalvilla ja plastikut.

Pööre sajandi keskel

Aastatest 1960-1970 pärit paneelmajade üle naerdakse avalikult. Inimesed võtavad loomulikuna, et need vajavad kallist remonti või tuleb lausa lammutada. Pole haruldane, et ka 1990ndatel ehitatud maju juba lammutatakse. See-eest erinevad enne 1950ndat aastat ehitatud majad uutest nagu öö ja päev. „1960. aastal loobuti mõttest, et maja saab isalt pojale edasi anda,“ ütleb Lars-Erik Mattila.

Mattila sõnul kasutati varem väikest valikut ehitusmaterjale, mida see-eest hästi tunti. „Nüüd kasutatakse tohutut hulka erinevaid ehitusmaterjale, mille täpset koostist, vastupidavust ja koostoimet ei tunta,“ räägib ta.

Ransu Helenius leiab, et ehitiste siseõhuprobleemide põhjus peitubki ebamäärastes ehitusmaterjalides. Nende materjalide kasutamise tulemuseks ongi hallitus, millega Soomes hädas ollakse.

Mattila sõnul võiks maju praegugi vanal ja vastupidaval moel ehitada. See poleks isegi kuigi keeruline. „Mõni küll tundub uskuvat, et vana ehitusviisiga koos hiiliksid tagasi ka tornikesed ja ornamendid, naistelt kaoks hääleõigus ja elanikelt internet.“

Kõigutab energiasäästu uskumusi

Teine valearusaam on, et vanad majad raiskavad energiat, seepärast tuleb ehitada uuel viisil – energiasäästlikult. „Paraku põhineb uute majade energiasäästlikkus arvutustel, mis ei pea paika. Uurisin seda oma diplomitöös ja jõudsin seal järeldusele, et ehitistest on kõige energiasäästlikumad eelmise sajandi algusest pärit hooned. Kõige hullemad energiaröövlid on 1950–1970ndatel aastatel ehitatud majad,“ väidab Helenius.

Lisaks on vanade ehitiste naturaalseid materjale kasutav ehitusviis keskkonnasõbralikum kui tänapäeva meetodid, millest tekib hulgaliselt jäätmeid.

Arhitektide hinnangul on omaette klass tänapäeva puitmajad, mida turundatakse naturaalsetena, aga tegelikult sisaldab iga ruutmeeter mitu kilo liimi. „Tänapäeva puitmajades on puitu vaid veerand, ülejäänu on mineraalvill, liim, kipsplaat, plastik, liim ja värv,“ loetleb Mattila.

Ühtki maja viie arhitekti õpetuste järgi veel valminud pole, kuigi kõik on oma versioone kavandanud. Nende hinnangul on ehituse lähtekoht kestvus. Ehitamisel tuleks kasutada keskkonnasõbralikke materjale: puud, kivi, savi, klaasi ja terast.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt