Äripäev • 17 mai 2018
Jaga lugu:

Riigikogus arutati VEB Fondi kahjude hüvitamist

toimik
toimik  Foto: PantherMedia/Scapix

Riigikogu pidas tänasel istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal "Riikliku vastutuse probleem VEB Fondi juhtumi põhjal".

Ettekandjate hinnangul tuleks VEB Fondi tõttu tekkinud kahju Eesti ettevõtjatele heastada, vahendas riigikogu pressiteenistus.

Õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaidi sõnul saavad uue põlvkonna poliitikud anda oma hinnangu toimunule ja võtta vastutuse ettevõtjate ees. "Ettevõtjate rahaga päästeti Eesti kroon ja pangandus. Nüüd on lõpuks aeg leida ka ettevõtjate jaoks väärikas ja õiglane lahendus," ütles ta.

Kahju tuleb hüvitada

Vandeadvokaat Indrek Leppik kirjeldas VEB Fondi kaudu rahast ilma jäänud isikute huvide kaitsmist alates aastast 1997. Ta leiab, et sertifikaadiomanikele peaks olema võimalik raha tagasi anda.

"Teie käes on selle olukorra lahendus," pöördus Leppik riigikogu poole. Ka SA VEB likvideerija Rein Järvelill leidis, et neile juriidilistele isikutele, kes kandsid VEB Fondis kahju, tuleks see heastada.

Ta tegi riigikogule ka ettepaneku tugevdada järelevalvet Eesti Panga üle. "Eelkõige määrata Eesti Panga nõukogusse inimesed, kes on pädevad juhtimises ja võimelised sisuliselt aru saama eksperdi tasemel keskpangas toimuvast," ütles Järvelill.

Vastuseta küsimused

Eesti Panga audiitor Henn Oit andis ülevaate keskpangas viie aasta eest valminud auditist, millega suudeti tema sõnul üsna hästi taastada see, mis VEB Fondi nõuete ja kohustustega toimus, kuid ei suudetud tuvastada seda, miks nii toimus.

Oidi sõnul tuvastas Eesti Panga audit, et valeandmetega kiri loodi tõepoolest Eesti Pangas. "Miks ja kelle algatusel sattusid kirja ebaõiged andmed, audit tuvastada ei suutnud. Teame, et see oli planeeritud tegevus," ütles Oit. Ta lisas, et nii Eesti Panga VEB Fondi teemaline auditiaruanne kui ka olulised arhiivimaterjalid on avalikkusele kättesaadavad Eesti Panga veebilehel.

Kes taotlevad hüvitist?

VEB Fondi sertifikaadiomanikud on esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse, millega nõuavad riigilt ligi 300 miljoni euro väärtuses kahju hüvitamist. Rahanõudjad on Pärnu Kalur Holding, Saare Kalur, A.O. Imbi (pankrotis), Akke (likvideerimisel), Tartu Lihakombinaat (pankrotis), Volta, Kommunaar, Magnesium & Metals Ltd, Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) ja AS Latvijas kugnieciba.

Kuigi fondist kahju saajate nimekirjas on üle kümne ettevõtte, siis arvestab Karilaid viie kahju saajaga - nelja ettevõtte ja ühe eraisikuga. Need, kes varem pankrotti läinud või riigiga kohtus vaidlemisest loobusid, on praegusest plaanist kõrvale jäetud.

Eelnõu näeb ette maksta Eesti Panga iga-aastasest riigieelarvesse kantavast kasumiosast pool VEB Fondi sertifikaatide omanikele kuni kogu hüvitise lõpliku tasumiseni ja seda koos 24 aasta intressidega.

Eesti riik moodustas VEB Fondi pankade kriisi lahendusena 1993. aastal ning andis sellele üle pankade nõuded Venemaa Vnešekonombanki vastu seoses seal külmutatud valuutaga. Külmutatud raha omanikele anti vastu fondi sertifikaadid.

VEB Fondi loomisega päästeti Eesti riigi rahandus: pangad ja hoiustajad said taas oma raha vabalt kasutada, on kirjas riigikogu uurimiskomisjoni lõpparuandes: "Pankade kriisi lahendamisel peeti esmatähtsaks pankade maksevõime taastamist, mis oli vajalik raharingluse toimimiseks. Kriisi lahendamisega seotudrahalised kaotused jäid hoiustajatele, kelle arveldused loeti VEB pangaga seotuks, valitsusele ja Eesti Pangale," seisab raportis.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt