Tekstiilitööstus vajab muutusi

Rain Leoma, Ave Ungro 19. juuli 2018, 06:00
Tekkide ja patjade tootmine on osa tekstiilitööstusest, mis moodustab 38% kogu rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse valdkonnast. Fotol ASi Wendre tootmine.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180719/NEWS/180719682/AR/0/AR-180719682.jpg

Kümne aasta jooksul väheneb rõiva- ja tekstiilitööstuses ametikohtade arv pea kümnendiku võrra. Tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb ettevõtjatel tegeleda tootearenduse ja tootmise automatiseerimisega.

Rõiva-, tekstiili- ja nahatööstus vajab järgmisel kümnendil teistsugust lähenemist. Palgatase Eestis kasvab kiiresti. Ettevõtted, mis keskenduvad lihtsamale allhankele, on kehvemas olukorras.

Mitmed valdkonna ettevõtted soovivad kas liikuda keerukama allhanke poole või panustada senisest enam oma kaubamärgi turundamisele. Mõlemad muutused on riskantsed ja edu pole kindlustatud, kuid annavad võimaluse luua senisest enam lisandväärtust. See omakorda parandab ettevõtete positsiooni tööandjana.

Tootmisvõimsust on vähendatud

OSKA rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse tuleviku tööjõuvajadust ja oskusi analüüsinud uuringust selgus, et valdkonnas napib oskustöötajaid. Näiteks on mitmed ettevõtted pidanud vähendama tootmisvõimsust just õmblejate puuduse tõttu.

Samas on valdkonna palgatase ligi kolmandiku võrra madalam kui töötleva tööstuse keskmine, mis teeb uute töötajate värbamise keeruliseks. Eesti hõivatute arv püsib küll järgneval kümnendil stabiilsena, kuid majanduskasv suurendab konkurentsi töötajate pärast. Ettevõtjatel tekib tööjõupuuduse tõttu surve palku tõsta ning pakkuda üha paremaid töötingimusi.

Tööjõukvoot piirab

Leevendust oskustöötajate vajadusele ei paista ka töörändest. Euroopa Liidust rändavad Eestisse pigem kõrgharidusega spetsialistid, mitte oskustöötajad ning kolmandate riikide tööränne on piiratud kvoodi ja minimaalse töötasu nõudega, mis ületab valdkonna keskmist palgataset.

Tööjõuvajadust saab katta ka tootmise automatiseerimise või tööjõumahukate tegevuste viimisega riikidesse, kus on töötajaid piisavalt. See eeldab investeeringuid. Rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse investeerimisvõimekus on olnud viimasel kümnendil tagasihoidlik. Kõikidest töötleva tööstuse investeeringutest moodustasid valdkonna investeeringud 2006. aastal 3,4%, kahanedes aastaks 2015 veelgi – 2,8% peale.

Eriti halb on olukord rõivatööstuses, kus investeeringud on alles kriisiaegsel tasemel. Valdkonna ettevõtjad tõid probleemina välja ka rõiva- ja tekstiilitööstuse halba mainet finantsmaailmas, mis piirab ligipääsu kapitalile. Ei ole põhjust eeldada, et sektori investeerimis- ja konkurentsivõime võrreldes teiste töötleva tööstuse harudega lähiaastatel oluliselt paraneks.

Samamoodi jätkates suureneb oskustöötajate puudus. Keerukamate toodete tootmine, lihtsama tootmise Eestist välja viimine ja omatoodangu mahtude suurendamine vähendab vajadust oskustöötajate ja suurendab kõrgharidusega spetsialistide järele. Turundamise ja automatiseerimise arendamiseks on vaja teistsuguseid oskusi kui lihtsalt õmblemine.

Selleks, et arendada nutikat materjalitehnoloogiat, tootmiskorraldust, müügi- ja meeskonnatööd, on vaja rida uusi tehnilisi ja sotsiaalseid oskusi ning isikuomadusi. Näiteks võiks juba kõrgkoolide insenerierialade õppekavades tutvustada erinevate materjalide ja elektrooniliste komponentide integreerimist. Selleks, et disainer, konstruktor, tehnoloog ja insener head koostööd teeksid, peaks meeskonnatöö tahke omandama praktika käigus mitmete koolide ja ettevõtete ühistes õppeprojektides.

Õmblejate järele vajadus veel säilib

OSKA uuring toob välja, et järgmisel kümnendil on sektori ettevõtetel enam vaja disainereid, insenere, müügispetsialiste, konstruktoreid, tehnolooge, rätsepaid ja operaatoreid. Nende spetsialistide koolitamisele tuleks riigil ja ettevõtetel panustada, et teha arenguhüpe.

Õmblejate järele vajadus mõnda aega säilib, kuid hõivatute arv kahaneb inimeste vähese huvi tõttu selle ameti vastu ja palgakasvust tingitud konkurentsivõime kadumisega võrreldes teiste riikidega. Disaineri ja müügispetsialisti õpe on noorte hulgas populaarsed, kuid näiteks konstruktoriks ja tehnoloogiks ei soovita õppida. Juba praegu võetakse vastu vähem inimesi, kui oleks vaja, et tagada valdkonnale piisav lõpetajate arv.

Selleks, et noorte huvi rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse vastu kasvaks, ei piisa ainult ekskursioonidest ettevõtetesse, kuigi alustuseks on ka need vajalikud. Avaliku sektori ning tööandjate koostöös on vaja noortele neile sobivate kanalite kaudu kohale viia sõnum, miks on selles valdkonnas töötamine põnev, arendav ja tasuv.

Lisaks ootavad noored kaasaegset ja mugavat töökeskkonda ning võimalikult paindlikke töövorme. Ehkki tööstuses on taoliste tingimuste loomine keeruline, on siin noori paeluvad lahendused vajalikud, kui soovitakse olla atraktiivne tööandja.

Arvestades tööjõupuudust, peaks valdkonna eesmärk olema järgmisel kümnendil kohaneda tööturgu mõjutavate muutustega ning leida viisid, kuidas töötajate kättesaadavuse vähenemist kompenseerida. Muutuste saavutamiseks tuleb pingutada eelkõige rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse ettevõtetel endil.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. July 2018, 15:57

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing