19. juuli • 3 min
Jaga lugu:
Tekkide ja patjade tootmine on osa tekstiilitööstusest, mis moodustab 38% kogu rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse valdkonnast. Fotol ASi Wendre tootmine.
Tekkide ja patjade tootmine on osa tekstiilitööstusest, mis moodustab 38% kogu rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse valdkonnast. Fotol ASi Wendre tootmine.  Foto: Raul Mee

Tekstiilitööstus vajab muutusi

Kümne aasta jooksul väheneb rõiva- ja tekstiilitööstuses ametikohtade arv pea kümnendiku võrra. Tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb ettevõtjatel tegeleda tootearenduse ja tootmise automatiseerimisega.

Rõiva-, tekstiili- ja nahatööstus vajab järgmisel kümnendil teistsugust lähenemist. Palgatase Eestis kasvab kiiresti. Ettevõtted, mis keskenduvad lihtsamale allhankele, on kehvemas olukorras.

Mitmed valdkonna ettevõtted soovivad kas liikuda keerukama allhanke poole või panustada senisest enam oma kaubamärgi turundamisele. Mõlemad muutused on riskantsed ja edu pole kindlustatud, kuid annavad võimaluse luua senisest enam lisandväärtust. See omakorda parandab ettevõtete positsiooni tööandjana.

Tootmisvõimsust on vähendatud

OSKA rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse tuleviku tööjõuvajadust ja oskusi analüüsinud uuringust selgus, et valdkonnas napib oskustöötajaid. Näiteks on mitmed ettevõtted pidanud vähendama tootmisvõimsust just õmblejate puuduse tõttu.

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuses

Eesmärk leida vastus küsimusele, milline on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadus aastani 2025 ja kuidas seda täita.

Koostasid Ave Ungro ja Rain Leom SAst Kutsekoda.

Nõustas 23 era- ja avaliku sektori esindajast koosnev ekspertide kogu.

Rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Samas on valdkonna palgatase ligi kolmandiku võrra madalam kui töötleva tööstuse keskmine, mis teeb uute töötajate värbamise keeruliseks. Eesti hõivatute arv püsib küll järgneval kümnendil stabiilsena, kuid majanduskasv suurendab konkurentsi töötajate pärast. Ettevõtjatel tekib tööjõupuuduse tõttu surve palku tõsta ning pakkuda üha paremaid töötingimusi.

Tööjõukvoot piirab

Leevendust oskustöötajate vajadusele ei paista ka töörändest. Euroopa Liidust rändavad Eestisse pigem kõrgharidusega spetsialistid, mitte oskustöötajad ning kolmandate riikide tööränne on piiratud kvoodi ja minimaalse töötasu nõudega, mis ületab valdkonna keskmist palgataset.

Tööjõuvajadust saab katta ka tootmise automatiseerimise või tööjõumahukate tegevuste viimisega riikidesse, kus on töötajaid piisavalt. See eeldab investeeringuid. Rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse investeerimisvõimekus on olnud viimasel kümnendil tagasihoidlik. Kõikidest töötleva tööstuse investeeringutest moodustasid valdkonna investeeringud 2006. aastal 3,4%, kahanedes aastaks 2015 veelgi – 2,8% peale.

Eriti halb on olukord rõivatööstuses, kus investeeringud on alles kriisiaegsel tasemel. Valdkonna ettevõtjad tõid probleemina välja ka rõiva- ja tekstiilitööstuse halba mainet finantsmaailmas, mis piirab ligipääsu kapitalile. Ei ole põhjust eeldada, et sektori investeerimis- ja konkurentsivõime võrreldes teiste töötleva tööstuse harudega lähiaastatel oluliselt paraneks.

4980õmblejat ja 430 rätsepat töötab rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuses. Kokku on valdkonnas 12 990 töötajat, neist 4120 tugitegevustes. Tööstus- ja tootmisinsenere on valdkonnas vaid 100, disainereid 150, müügi- ja ostuspetsialiste 180 ning konstruktorid, tootearendus- ja tootmistehnolooge 430. Just nende erialade spetsialiste on lähikümnendil juurde vaja.

Samamoodi jätkates suureneb oskustöötajate puudus. Keerukamate toodete tootmine, lihtsama tootmise Eestist välja viimine ja omatoodangu mahtude suurendamine vähendab vajadust oskustöötajate ja suurendab kõrgharidusega spetsialistide järele. Turundamise ja automatiseerimise arendamiseks on vaja teistsuguseid oskusi kui lihtsalt õmblemine.

Selleks, et arendada nutikat materjalitehnoloogiat, tootmiskorraldust, müügi- ja meeskonnatööd, on vaja rida uusi tehnilisi ja sotsiaalseid oskusi ning isikuomadusi. Näiteks võiks juba kõrgkoolide insenerierialade õppekavades tutvustada erinevate materjalide ja elektrooniliste komponentide integreerimist. Selleks, et disainer, konstruktor, tehnoloog ja insener head koostööd teeksid, peaks meeskonnatöö tahke omandama praktika käigus mitmete koolide ja ettevõtete ühistes õppeprojektides.

Õmblejate järele vajadus veel säilib

OSKA uuring toob välja, et järgmisel kümnendil on sektori ettevõtetel enam vaja disainereid, insenere, müügispetsialiste, konstruktoreid, tehnolooge, rätsepaid ja operaatoreid. Nende spetsialistide koolitamisele tuleks riigil ja ettevõtetel panustada, et teha arenguhüpe.

OSKA rõiva- tekstiili- ja nahatööstuse uuringu olulisemad tulemused

1. Järgmise 10 aasta jooksul hõive väheneb. Õmblejate ametikohtade arv väheneb 20%. Ärimudelite muutus kasvatab konstruktorite, tootearendustehnoloogide ja operaatorite töökohtade arvu.

2. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb ettevõtjatel tegeleda tootearenduse ja tootmise automatiseerimisega. Rõiva- ja nahatööstuses on võrreldes kogu töötleva tööstusega madal nii palk kui tööviljakus. Valdkonda tehakse vaid 2,8% kogu töötleva tööstuse investeeringutest. Lisandväärtuse suurendamine, tootlikkuse kasvatamine ning tootmise automatiseerimine aitavad ka leevendada tööjõupuudust.

3. Konstruktorite, tehnoloogide ja tehnikute erialade lõpetajaid ei ole piisavalt. Sisseastujate arv konstruktorite ja tehnoloogide õppesse on oluliselt vähenenud, 2016/17 õppeaastal asus 44% vähem tudengeid konstruktoriks või tehnoloogiks õppima kui neli aastat varem. Tehnikuid koolitatakse vajadusest vähem. Operaatorite tasemeõpet praegu ei toimu, samas on tööjõuvajadus suur. Õmblejaõpet tuleks pakkuda täienduskoolitustel.

4. Ärimudeli muutus toob kaasa uute oskuste vajaduse. Eriti oluliseks saavad valdkonnaspetsiifilised IKT-kompetentsid, mehaanika- ja elektroonikaalased teadmised, materjalitundmine, turundusoskus ning analüüsivõime.

Õmblejate järele vajadus mõnda aega säilib, kuid hõivatute arv kahaneb inimeste vähese huvi tõttu selle ameti vastu ja palgakasvust tingitud konkurentsivõime kadumisega võrreldes teiste riikidega. Disaineri ja müügispetsialisti õpe on noorte hulgas populaarsed, kuid näiteks konstruktoriks ja tehnoloogiks ei soovita õppida. Juba praegu võetakse vastu vähem inimesi, kui oleks vaja, et tagada valdkonnale piisav lõpetajate arv.

Selleks, et noorte huvi rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse vastu kasvaks, ei piisa ainult ekskursioonidest ettevõtetesse, kuigi alustuseks on ka need vajalikud. Avaliku sektori ning tööandjate koostöös on vaja noortele neile sobivate kanalite kaudu kohale viia sõnum, miks on selles valdkonnas töötamine põnev, arendav ja tasuv.

Lisaks ootavad noored kaasaegset ja mugavat töökeskkonda ning võimalikult paindlikke töövorme. Ehkki tööstuses on taoliste tingimuste loomine keeruline, on siin noori paeluvad lahendused vajalikud, kui soovitakse olla atraktiivne tööandja.

Arvestades tööjõupuudust, peaks valdkonna eesmärk olema järgmisel kümnendil kohaneda tööturgu mõjutavate muutustega ning leida viisid, kuidas töötajate kättesaadavuse vähenemist kompenseerida. Muutuste saavutamiseks tuleb pingutada eelkõige rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse ettevõtetel endil.

Ruta Rannala, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu tegevjuht

Ärimudeleid tuleb radikaalselt muuta

OSKA uuring “Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuses” valmis ajal, mil Eesti majandus liigub juba pikemat aega kasvukursil. Sel positiivsel üldfoonil mõjuvad mitmedki uuringu järeldused meie sektori ettevõtte juhtidele ja omanikele ilmselt murettekitavalt.

Lisaks mainitud akuutsele tööjõupuudusele ning madalale investeerimisvõimekusele lisan omalt poolt ka tootlikkuse aeglase kasvu, võrreldes töötleva tööstuse keskmisega. Viimase põhjuseid tuleb lisaks madalale automatiseerimismäärale otsida ka tootmis- ja logistikakorralduse mahajäämuses või ebaefektiivsuses, eriti rõivatööstuses.

Omanikud ja investorid, kel on strateegiline huvi olla valdkonnas tegevad ka järgneval kümnendil, peavad olema valmis oma ärimudelite ja personali- ning eriti palgapoliitika radikaalseks muutmiseks. Vähe, kui üldse, kasutatakse motivatsioonipaketi osana võtmespetsialistide kaasamist osanike ringi – lisaks palgasurve vähendamisele lahendaks see mõnel juhul ka ettevõtte juhtimisega seotud probleeme.

OSKA kandvaks ideeks on tööjõuvajadusega haakuva koolituspakkumise tagamine. Ka meie sektorite uuringu raames kaasati nii haridusametnikke kui iga taseme koolide esindajaid ning koostöös sõnastati mitmed ettepanekud ja arendussuunad. Hämmastusega avastasin, et neist üks – universaalse, mitmele töötleva tööstuse sektorile vajaliku mehhatroonikaõppe võimaluse loomine Pärnu Kutsehariduskeskuse baasil on kohe eos, ilma igasuguse konstruktiivse aruteluta või osapooltega kohtumata selle kooli direktori poolt tagasi lükatud. Sellest kirjutas Pärnu Postimees.

Kuna Pärnumaal on arenev tekstiilitööstuse klaster, mille tuntumad esindajad nagu Wendre, Trimtex Baltic, Fein Elast Estonia jt on olulised tööandjad ning kohaliku elu edendajad, loodame, et meil tekib ikkagi võimalus nii selle, aga ka muude haridusmaailmale suunatud ettepanekutega edasi minna.

Plaanis on tootearendusega seotud pilootprojekt.

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit kui ühiskondlikult vastutustundlike ja sektori arengut toetavate ettevõte ühiskogu on algatanud mitu uut erialast haridust ning karjäärivalikut soodustavat initsiatiivi. Sel kevadel anti esmakordelt liidu 25aastases ajaloos välja parima lõpetaja preemiad meie liikmeskõrgkoolide – TTÜ, Tehnikakõrgkooli ja EKA – lõpetajatele rõiva- ning tekstiilierialadel.

ERTLi liikme Technical Garmet Design OÜ juhi Liisa Tikk’i eestvedamisel plaanime pilootprojekti tootearenduse valikõppekava pakkumiseks üldhariduskoolidele.

Ja muidugi on meie tähelepanu keskmes kutseõpe – juba 2018. aasta sügisel alustab ERTL koos juhtivate tootmisettevõtetega õmbleja eriala kutsestandardite evalveerimist ning kaasajastamist.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt