Kümne aasta jooksul väheneb rõiva- ja tekstiilitööstuses ametikohtade arv pea kümnendiku võrra. Tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb ettevõtjatel tegeleda tootearenduse ja tootmise automatiseerimisega.
Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuses
Eesmärk leida vastus küsimusele, milline on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadus aastani 2025 ja kuidas seda täita.
Koostasid Ave Ungro ja Rain Leom SAst Kutsekoda.
Nõustas 23 era- ja avaliku sektori esindajast koosnev ekspertide kogu.
Rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
4980õmblejat ja 430 rätsepat töötab rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuses. Kokku on valdkonnas 12 990 töötajat, neist 4120 tugitegevustes. Tööstus- ja tootmisinsenere on valdkonnas vaid 100, disainereid 150, müügi- ja ostuspetsialiste 180 ning konstruktorid, tootearendus- ja tootmistehnolooge 430. Just nende erialade spetsialiste on lähikümnendil juurde vaja.
OSKA rõiva- tekstiili- ja nahatööstuse uuringu olulisemad tulemused
1. Järgmise 10 aasta jooksul hõive väheneb. Õmblejate ametikohtade arv väheneb 20%. Ärimudelite muutus kasvatab konstruktorite, tootearendustehnoloogide ja operaatorite töökohtade arvu.
2. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb ettevõtjatel tegeleda tootearenduse ja tootmise automatiseerimisega. Rõiva- ja nahatööstuses on võrreldes kogu töötleva tööstusega madal nii palk kui tööviljakus. Valdkonda tehakse vaid 2,8% kogu töötleva tööstuse investeeringutest. Lisandväärtuse suurendamine, tootlikkuse kasvatamine ning tootmise automatiseerimine aitavad ka leevendada tööjõupuudust.
3. Konstruktorite, tehnoloogide ja tehnikute erialade lõpetajaid ei ole piisavalt. Sisseastujate arv konstruktorite ja tehnoloogide õppesse on oluliselt vähenenud, 2016/17 õppeaastal asus 44% vähem tudengeid konstruktoriks või tehnoloogiks õppima kui neli aastat varem. Tehnikuid koolitatakse vajadusest vähem. Operaatorite tasemeõpet praegu ei toimu, samas on tööjõuvajadus suur. Õmblejaõpet tuleks pakkuda täienduskoolitustel.
4. Ärimudeli muutus toob kaasa uute oskuste vajaduse. Eriti oluliseks saavad valdkonnaspetsiifilised IKT-kompetentsid, mehaanika- ja elektroonikaalased teadmised, materjalitundmine, turundusoskus ning analüüsivõime.
Ärimudeleid tuleb radikaalselt muuta
OSKA uuring “Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuses” valmis ajal, mil Eesti majandus liigub juba pikemat aega kasvukursil. Sel positiivsel üldfoonil mõjuvad mitmedki uuringu järeldused meie sektori ettevõtte juhtidele ja omanikele ilmselt murettekitavalt.
Lisaks mainitud akuutsele tööjõupuudusele ning madalale investeerimisvõimekusele lisan omalt poolt ka tootlikkuse aeglase kasvu, võrreldes töötleva tööstuse keskmisega. Viimase põhjuseid tuleb lisaks madalale automatiseerimismäärale otsida ka tootmis- ja logistikakorralduse mahajäämuses või ebaefektiivsuses, eriti rõivatööstuses.
Omanikud ja investorid, kel on strateegiline huvi olla valdkonnas tegevad ka järgneval kümnendil, peavad olema valmis oma ärimudelite ja personali- ning eriti palgapoliitika radikaalseks muutmiseks. Vähe, kui üldse, kasutatakse motivatsioonipaketi osana võtmespetsialistide kaasamist osanike ringi – lisaks palgasurve vähendamisele lahendaks see mõnel juhul ka ettevõtte juhtimisega seotud probleeme.
OSKA kandvaks ideeks on tööjõuvajadusega haakuva koolituspakkumise tagamine. Ka meie sektorite uuringu raames kaasati nii haridusametnikke kui iga taseme koolide esindajaid ning koostöös sõnastati mitmed ettepanekud ja arendussuunad. Hämmastusega avastasin, et neist üks – universaalse, mitmele töötleva tööstuse sektorile vajaliku mehhatroonikaõppe võimaluse loomine Pärnu Kutsehariduskeskuse baasil on kohe eos, ilma igasuguse konstruktiivse aruteluta või osapooltega kohtumata selle kooli direktori poolt tagasi lükatud. Sellest kirjutas Pärnu Postimees.
Kuna Pärnumaal on arenev tekstiilitööstuse klaster, mille tuntumad esindajad nagu Wendre, Trimtex Baltic, Fein Elast Estonia jt on olulised tööandjad ning kohaliku elu edendajad, loodame, et meil tekib ikkagi võimalus nii selle, aga ka muude haridusmaailmale suunatud ettepanekutega edasi minna.
Plaanis on tootearendusega seotud pilootprojekt.
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit kui ühiskondlikult vastutustundlike ja sektori arengut toetavate ettevõte ühiskogu on algatanud mitu uut erialast haridust ning karjäärivalikut soodustavat initsiatiivi. Sel kevadel anti esmakordelt liidu 25aastases ajaloos välja parima lõpetaja preemiad meie liikmeskõrgkoolide – TTÜ, Tehnikakõrgkooli ja EKA – lõpetajatele rõiva- ning tekstiilierialadel.
ERTLi liikme Technical Garmet Design OÜ juhi Liisa Tikk’i eestvedamisel plaanime pilootprojekti tootearenduse valikõppekava pakkumiseks üldhariduskoolidele.
Ja muidugi on meie tähelepanu keskmes kutseõpe – juba 2018. aasta sügisel alustab ERTL koos juhtivate tootmisettevõtetega õmbleja eriala kutsestandardite evalveerimist ning kaasajastamist.