Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Otsustatud! Talvik teeb Barkalajaga uue erakonna

    Anzori BarkalajaFoto: Marko Saarm/Sakala

    Vabaerakonna endise juhi Artur Talviku mõne päeva tagused sõnad pidasid vett – pärast täna Tartus peetud pikka arutelu otsustati, et Eestis sünnibki ootamatult veel üks erakond. Erakonna kõneisikuks sai folklorist Anzori Barkalaja.

    Barkalaja kinnitas Äripäevale antud intervjuus, et nad otsustasid erakonna moodustada, kuid tema sõnul saab see olema senistest erakondadest teistsuguse struktuuriga partei.Kes veel peale teie ja Artur Talviku uue erakonna meeskonnas on?
    Siin tuleb eristada kahte eraldi seltskonda. Täna otsustasime küll, et erakond tuleb, kuid selle jaoks me kutsume kokku nii huvigruppide esindajaid kui valdkonnaeksperte, kes küll aitavad luua ja testida erakonnaseadusele vastavat koostööplatvormi, mille asutamine tuleb septembrikuu jooksul. Ettevalmistava koostöövõrgustiku MTÜ asutamiseks tegid otsuse Mart Jüssi, Airi Hallik-Konnula, Rainer Kuuba, Artur Talvik, Roy Strider, Mati Kose, Toomas Trapido ja mina. Oma abi on juba välja käinud Paavo Eliste oma Maailmapanga kogemusega, lähinädalatel kuulete-loete neid nimesid veel.
    Ütlesite, et erakond tuleb senistest parteidest teistsuguse struktuuriga. Millisega ja miks?
    Tuleb erakonnaseadusele vastav poliitilise koostöö platvorm, mille struktuur ja otsustusmehhanismid ei võimalda tagatubade teket ega kaaperdamist. Põhjuseks on ikka need varasemad kogemused parteide püramidaalsete võimustruktuuride ning toiduahelate hukatusliku mõju osas. Lisaks on ikkagi toimivad mängureeglid ning võimalus reaalselt osaleda need tegurid, mis toovad vahepeal pettunud huvigrupid riigijuhtimise juurde tagasi.
     
    Kavatsete hakata tegelema viie suure valdkonnaga, kuhu kaasate ka huvigruppe. Mis valdkondadest jutt käib?
     
    On esialgne kokkulepe, et kindlasti võetakse ette öko- ja digiriigi teema, kaasates ka “uue majanduse” käsitlemise. Öko- ja digiriik on sarnane mõttekonstruktsioon, nagu näiteks sõna “maailm”, olles uut kvaliteeti sisaldav tervik. Teiseks kandvaks teemaks on alt üles riigivalitsemine, põhimõttel – riiki juhivad inimesed, mitte parteid. Sinna kuulub ka võimalikult bürokraatiavaba, aga tõhus riigistruktuur. Meil on selleks tehnoloogiline võimekus, mis on millegipärast takerdunud. Kolmas teema on meie haridusmudeli asjakohastamine, mida võib iseloomustada väljendiga “konveierilt maha, vabrikust välja”. Uut haridusmudelit rajavad pea kõik arenenud ühiskonnad seoses läheneva robotiseerimislainega. Meie ei tohi siin magama jääda, sest tagajärjed võivad sel juhul olla väga valusad. Neljas teema on päriselt toimiv regionaalpoliitika, mis arvestab kogukondlike huvide ja ühistulise tegevusega, unustamata meie unikaalset vara – põliskultuure. Viies suur teema on julgeolek, alustades füüsilisest julgeolekust, liikudes läbi haridusliku/arengulise julgeoleku, tervise ja väärika vananemise julgeolekuni. Oluline on see, et inimesed saaksid ise oma asjadega hakkama, vajadusel kogukonna abiga ning riik ei tohiks seda võimet nõrgestada. Loomulikult vajavad need teemad erinevate huvigruppide poolt lahtirääkimist ning kokkuleppimist, eelkõige Kuidas?-küsimuse pinnal.
     
    Äsja erakonnaks saanud Eesti 200le on ette heidetud, et neil ei ole n-ö keskset maailmavaadet, mille eest nad seisavad. Mille eest teie erakond seisma hakkab?
     
    Meie seisame selle eest, et Eesti riik püsiks ka lähenevate, aga selle eest väga tugevate üleilmsete majandus- ja ühiskonnamuutuste juures, selle eest et inimestel oleks mõttekas ja sisukas elu. Lisaks inimvabadustele ja -õigustele seisame kindlasti kogukondade õiguste eest ning looduskeskonnas olevate koosluste õiguste eest, sest viimased ei saa ennast inimese ahnuse ja lühinägelikkuse eest kaitsta. Selle kaudu seisame tegelikult oma järglaste eest, et nad ei peaks helpima seda kibedat suppi, mida praegu kokku keedetakse.
    Mis erakonna nimeks saab?
    Erakonna nimi on tegijate omavahelise otsustamise küsimus, meil ei ole plaanis rakendada “vanade olijate dedovštšinat”.
    Artur Talvik ütles eelmisel nädalal, et uus erakond läheks püüdma 25 kohta riigikogus. Kas peate seda reaalseks? Milline teie eesmärk on?
    Meil on vaja oma eesmärkide täitmiseks olla kindlasti tugeval positsioonil tulevas valitsuses ning me oleme valmis panustama selle saavutamiseks nii tahet, teadmisi kui kogemusi. Kui me ei peaks seda reaalseks, siis me ei võtaks asja ettegi. Täpsete numbrite ennustamine on pigem hiromantia ning sellega tegeleda ei taha.
     
    Kas te ei karda, et pool aastat enne valimisi erakonda looma hakata pole liiga lühike aeg, et asja n-ö käima saaks pandud?
    “Pool aastat enne valimisi” on jäämäe veepealne osa. Tegelikult on paljud mõtted ja tegemised küpsenud üle viie aasta, väga paljudes erinevates kooslustes. Seega me ei alusta nullist, vaid saame kasutada kogu eelnevat “kultuurikihti”.
     
    Anzori Barkalaja on Eesti folklorist. Ta oli ka 2014. aastal Vabaerakonna loomise juures. Tollal rääkis Barkalaja talguerakonna ideest. Mõtte oli, et külaseltsid, linnaasumite seltsid ja teised vabaühendused saaks seljad kokku pannes oma esinduse riigikokku saata.
    Eelmisel nädalal ütles nüüdseks parteitu riigikogu liige Artur Talvik intervjuus ERRile, et on loomas uut erakonda, millele seab ambitsioonika eesmärgi saavutada 25 mandaati järgmises parlamendi koosseisus.
    Talviku sõnul loob ta esialgu viieliikmelise seltskonnaga kaasaegset poliitilist platvormi, mis toimiks erakondadest hoopis teisel alusel, kuigi erakonnana tuleks see seaduste järgi vormistada.
    Ta avaldas lootust, et uue poliitilise jõuga ühineb poliitikaväliste inimeste kõrval nii praeguseid vabaerakondlasi kui ka inimesi roheliste parteist, sest just puhata looduse ja innovaatilise majanduse seab ta programmis esiplaanile. Loe Talviku intervjuud pikemalt ERRist.
  • Hetkel kuum
Lobitöö: pistke ilusad naised ja tüsenevad mehed põlema
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav sobib ideaalselt tuleriidal põletamiseks: noor, ilus, tark, võimekas ja entusiastlik – täiuslik libahunt, kirjutab suhtekorraldusfirma Powerhouse konsultant Andres Reimer.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav sobib ideaalselt tuleriidal põletamiseks: noor, ilus, tark, võimekas ja entusiastlik – täiuslik libahunt, kirjutab suhtekorraldusfirma Powerhouse konsultant Andres Reimer.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Euroopa tipp-poliitikute plaan teeb Eesti töösturitele karuteene
Veelgi ühetaolisem Euroopa ühisturg ei lahenda Eesti-suguste väikeriikide probleeme, ütles intervjuus Äripäevale rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross.
Veelgi ühetaolisem Euroopa ühisturg ei lahenda Eesti-suguste väikeriikide probleeme, ütles intervjuus Äripäevale rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross.
Eesti 200 oli järjekindlalt Boltile kahjumliku direktiivi vastu
Eesti 200 on järjekindlalt olnud vastu platvormide direktiivi vastuvõtmisele, mis on Eesti tehnoloogiahiiu Bolti jaoks ebasoodne.
Eesti 200 on järjekindlalt olnud vastu platvormide direktiivi vastuvõtmisele, mis on Eesti tehnoloogiahiiu Bolti jaoks ebasoodne.