Jaekauplejad suurendasid müügitulu

2019. aasta märtsis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 603,6 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes eelmise aasta märtsiga võrreldes 9 protsenti. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes oli müügitulu väiksem kui eelmise aasta märtsis.

Enim suurenes müügitulu kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük), kus müük kasvas aastaga 17 protsenti. Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 15 protsenti), majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 13 protsenti) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ning nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade jm (kasv 11 protsenti).

Toidukaupade kauplustes suurenes müügitulu eelmise aasta märtsiga võrreldes 1 protsent ning mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu 7 protsenti.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes märtsis jaekaubandusettevõtete müügitulu 14 protsenti. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 1 protsent. 2019. aasta kolme kuuga (jaanuar kuni märts) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 5 protsenti.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on Eesti elanike kui tarbijate paranenud kindlustunde taga olulisel kohal väga kiire palgakasv, mis on tublisti ületanud inflatsiooni ning parandanud sellega nende ostujõudu. Mertsina näeb, et tööjõupuudus hoiab palgakasvu lähiajal jätkuvalt kiirena, inflatsioon aeglustub veidi ning tarbijate ostujõud jätkab paranemist.

"Samas tuleks arvestada seda, et netopalga reaalkasv aeglustub sel aastal. Selle mõju tarbimisele ja jaekaubandusele sõltub nende kindlustunde püsimisest," ütles ta. "Samas näitavad viimased aastad, et tarbimise kasv laiemas mõttes (kui vaid tarbimine jaekaubanduses) on liikunud kooskõlas netopalga reaalkasvuga."

Mertsina hinnangul peaks tugev sisenõudlus olema positiivne väljavaade eelkõige Eesti toidu- ja joogitööstusele, mille käibekasv sõltub Eesti siseturust kõige enam. "Kui töötleva tööstuse ettevõtted müüvad siseturul keskmiselt kolmandiku oma käibest, siis toiduaine- ja joogitööstus ligikaudu kaks kolmandikku. Samuti on, vastupidiselt Eestile, Euroopa Liidu tarbijate keskmine kindlustunne alates möödunud aasta algusest nõrgenenud," tõi analüütik esile.

Kuigi sisenõudlus püsib Mertsina sõnul lähiajal tugev, ei tohiks see jaekaubanduses hinnakasvu oluliselt kiirendada. "Hinnakasvu pidurdab üha suurenenud konkurents jaekaubanduses. Meie hinnangul tarbijahindade kasv sel aastal aeglustub. Küll aga peaksid kiire palgakasv ja tugev nõudlus kergitama kiiremini erinevate teenuste hindu – eriti seal, kus tööjõudu rohkem kasutatakse," ütles ta.

Mertsina märkis, et kuna Eesti impordib suure osa oma tarbekaupadest – tarbekaupade osakaal kaupade impordis on ligikaudu veerand –, siis suurendab Eesti sisenõudluse kasv importi. Tema sõnul saab imporditud tarbekaupadest majanduskasvu panustav lisandväärtus, kui jaekaubandusettevõtted saavad nende müügist kasumit suurendada. "Kasumite kasvu piiravad aga – sarnaselt enamikele teistele tegevusaladele – suureks kasvanud tööjõukulud jm kulude kiire kasv. Esialgsetel andmetel eelmisel aastal jaekaubandusettevõtete kasum vähenes," lisas ta.