Puidusektoris tuleb veel pankrotte

Rakvere firma ASi Virumaa Metsatööstus tegevjuht ja kaasomanik Rein Strauch mööblivabriikus.  Foto: Raul Mee

Mitme puidusektori ettevõtja sõnul pole seis enam nii roosiline kui kevadel – saneerimised, pankrotid, koondamised ja tüssata saamised muudavad uue kriisi ootuses vaevlevad ettevõtjad murelikuks.

Puidusektori ettevõtted on olnud Virumaa Metsatööstuse osaniku ja juhi Rein Strauchi sõnul ajakirjanduses ülepaisutatult nimetatud majanduse veduriks. „Ma ütlesin mõnda aega tagasi, et ajakirjandus liialdas sellega, et puitmajade ehitajad on Eesti majanduse vedur. Nad siis juba lonkasid, kui mitte kahte jalga, siis ühte kindlasti. Pidevad probleemid olid raha kättesaamisega. Ma ei tea, kas see oli meie meeste süü, et tehti praaki ja ei saadud kõike raha, või olid ostjad rafineeritud sulid,“ rääkis Strauch.

Strauchi sõnul puidusektori edulugu kärssab ja sektoris on osal ettevõtetel asi hapuks läinud. Ka tema enda ettevõttel on probleeme raha kättesaamisega. „On raskusi. Osa firmasid on väga rasked maksjad, kes 30 päeva asemel maksavad 120–160 päeva. Probleeme jätkub,“ rääkis Strauch ja jätkas: „Oli üks seltsimees siin Rakveres, kes pankroti korraldas ja raha ilmselt välja kantis. Sealt jäi saamata. Teine tänane aktuaalne on Ritsu, kes tegi miljoni külge. Paluti ka saneerimist. Saneerimine kestis neli kuud ja nüüd on kõik varad kanditud juba kaks korda vist. Mis edasi saab – eks peame hakkama kohtu kaudu asju ajama. See on ilmselt pahatahtlik tegevus...“ on Strauch mures.

Pankrotte tuleb veel

Strauch nentis, et raskem majandus meelitab välja suli moodi tegelased. „Kui ei maksta arveid 7-8 kuud... No meil on ka raske, vahel juhtub, et ei suuda maksta 30 päevaga, maksad siis 40 päevaga. Ikkagi saad kuidagi,“ on Strauch nõutu.

30aastase tippjuhi kogemusega Strauchi sõnul on õhus märgid majanduse ja ka puidusektori jahenemisest. „Kui Äripäevagi lugeda, et Rootsis ei toetata ajutiselt elamuehitust ja Norras on ka raskused. Väikesed arendajad tunduvad olevat pahatahtlikud. Tahetakse petta. Meie ehitajad pole lepinguid hästi läbi lugenud ja siis tekibki olukord, kus jääb 10–20% raha saamata. Ilmselge on see, et viimase paari-kolme kuuga on puidunõudlus Kesk-Euroopas vähenenud. Hindu surutakse alla,“ kirjeldas Strauch turul toimuvat.

Loe lisaks

Vaid kümme päeva tagasi andis Andres Kogeri osalusega moodulmajade tootja Timo Houses OÜ kohtusse ettevõtte saneerimise taotluse. Makseraskuste põhjusena tõi Koger põhilise turu Rootsi majanduspoliitilise otsuse ajutiselt elamumajanduse toetuspaketid külmutada. Lisaks avaldas tugevat mõju Rootsi krooni kursi 10% langus euro suhtes viimase pooleteise aasta jooksul.

Strauch usub, et puidusektoris tuleb pankrotte veel ja uus kriis võib hiilida ukse taga. „Kas just kriis, aga ei lähe nii lõbusalt kui kevadel,“ märkis Strauch. Ta lisas, et kriis juletakse välja öelda siis, kui juba suuremal tasandil – riigi tasandil - raha ei laeku. „Eks siis on asi selge juba kõigil,“ lisas ta.

Strauchi sõnul peaksid ettevõtjad kontrollima oma lepinguid väga korralikult, samuti lepingupartnerite tausta. Ning saneerimisse suhtub ta skeptiliselt. „Saneerimine Soomes eeldab näiteks seda, et müüjad jäävad kohe 30% rahast ilma – see on selline tingimus. Meie oleme seda omal nahal tunda saanud,“ märkis Strauch.

Nordic Housesi tootmine Kosu külas Kuusalu vallas.  Foto: LIIS TREIMANN

Nordic Houses koondas töötajaid

Argo Saul ettevõttest Nordic Houses nõustus Strauchiga selles, et kergemaks midagi lähiajal ei lähe. „Vaadates meie põhilisi turge Norrat ja Rootsit ning kogu sektorit, siis võib öelda, et midagi kergemaks ei lähe. Pigem raskemaks. Aina rohkem tuleb vaeva näha. Konkurents tiheneb. Lepinguteni jõudmine võtab rohkem aega. Ja see, et igas sektoris on uusi ettevõtteid ja neid, kes vastu ei pea – see on osalt normaalne nähtus, kuid tuleb tõsiselt mõelda, kuidas edasi, et jätkusuutlikult toimetada,“ märkis Saul.

Tema tegi oma ettevõttes raske otsuse möödunud aasta detsembris. „Me juhtkonnaga analüüsisime tulemusi, need polnud ootuspärased. Proovisime aru saada, millega me hakkama ei saanud ja mis on turusituatsioon. Tundsime survet sisendite koha pealt, aga ei näinud soodsat olukorda turgudel. Pole mõtet alati peaga vastu seina joosta. Tulemusi on võimalik ka teistpidi teha. Möödunud aasta detsembris oli meil 54 töötajat, täna on 40 töötajat,“ rääkis Saul. Lisaks kolis ettevõte väiksemale pinnale ja tehti ka muid efektiivistavaid muudatusi.

Sauli sõnul on selle muudatuse tõttu ettevõttel tänavu esimesed seitse kuud õnnestunud teha 20% rohkem käibe kasvu vähemate töötajatega. „Kuid vaatamata sellele, et esimesel poolaastal on kenasti hakkama saadud, siis müügi kindlustunne võiks parem olla,“ tõdes ta.

Märksõnaks efektiivsem tootmine

Võrumaal Vastseliinas tegutseva Förmann NT juhatuse liige Taavi Nassar selgitas, et puidutööstuses on selgelt näha ebastabiilsuse märke ning leida võib esimesi vihjeid majanduse jahtumisest. Ettevõte kirjutas eelmise aasta majandusaasta aruandeski, et järgnevad aastad tõotavad tulla turustamise mõttes eelmistest keerulisemad.

Nassar tõdes, et praegune aasta just niisuguseks kujunenud ongi. Toormehinnad on küll kukkunud, aga saematerjali turustamine on keerulises seisus. „Paanikaks muidugi põhjust pole,“ jätkas ta.

Kuula puidutööstuse olukorrast pikemalt raadiosaatest "Äripäeva fookuses":

Nassari sõnul Förmannil koondamisplaani praegu ei ole, eesmärk on üksnes efektiivsem tootmine. Samas märgib ta, et kui turuolukord muutub keerulisemaks, võib see siiski tähendada ka töötajate koondamist. Samas plaanib Förmann Nassari sõnul praegu ka investeeringuid. Küsimusele, kas see liiga suur risk pole, vastas ta, et muud väljapääsu ta olukorrast ei näe. Tema sõnul on valik lihtne: kas püsida praegu konkurentsis ning mitte investeerida ning mõne aasta pärast suuri kahjusid kanda või siis investeerida nüüd ja panustada tulevikule.

Ka Nassar nendib sarnaselt Sauliga, et puiduvaldkonnas räägitakse tõepoolest pankrottidest ja saneerimistest. Nassar vihjas, et nii mõnelgi saeveskil võib tulevikus keeruliseks minna.

Uus kriis võib olla ajendatud poliitikast

Rait ASi juhi Tiit Kamsi sõnul on ka nende ettevõte tegevust efektiivistanud. Ühes osakonnas tõmmati tegevusi koomale, kuid samas mujal palgati inimesi juurde. „Pole ka meie sellest puutumata. Kuid see on olnud pigem seoses sellega, et tegevused, kus on palju käsitööd, seal on Eesti-sugusel riigil – kus on kõrged tööjõukulud – keeruline konkureerida,“ märkis Kams.

Tema sõnul on Eesti puidutööstuses viimasel aastal palju investeerinud, 300 miljonit ja rohkem aastas. „Tõhusus ja efektiivsus on kõigi jaoks ülitähtis. Kõik otsivad võimalusi, kuidas toota vähema tööjõuga rohkem. See on elu loomulik käik,“ lisas Tiit Kams.

Kams usub seda, et kui tulebki kriis, siis see ei tule kindlasti samasugune, nagu oli eelmine. „See, mis toimus 2008 USA elamuturul, ja sellist laenurallit ilmselt ei tule. Raha pangast kätte saada pole kunagi olnud nii raske kui viimasel ajal. Intressid pole sugugi madalad. Kui see kriis peaks tulema, siis teise näoga ja teistel põhjustel. See võib olla seotud poliitika või protektsionismiga, mis maailmas levib,“ arvas Kams.

Hetkel kuum