Pressipeol selgusid Eesti ajakirjandusauhindade võitjad

Artikkel

- Uudised
- Äripäev
- 22. veebruar kell 20:15
Kuula
Pressipeol selgusid Eesti ajakirjandusauhindade võitjad
Polina Volkova (vasakul) ja Ekaterina Mereminskaja.Foto: Liis Treimann
Meediaettevõtete liit avalikustas täna Tallinnas pressipeol eelmise aasta Eesti ajakirjanduspreemiate võitjad.
Parima venekeelse loo preemia võitsid Polina Volkova ja Jekaterina Mereminskaja Äripäeva sõsarlehes Delovõje Vedomosti ilmunud lugudega, mis eesti keeles on ilmunud Äripäevas:
“Eesti firma omaniku võrgustik varustab Venemaad keelatud kiipidega”
“Toon kohale, vormistan tollis ära ja toimetan Moskvasse.“
Artiklid rääkisid sellest, kuidas kriitilised relvakomponendid jõuavad Eesti ettevõtjate osalusel kergesti Venemaale ja kuidas lahingrakettide ja droonide tootmiseks vajalikud mikrokiibid jõuavad Venemaale ühe Eesti ettevõtte omaniku abiga.
Parima arvamuse võitja on Rahel Lepp Lääne-Virumaa Uudistes mullu 14. mail ilmunud arvamuse „Suurperede missivõistlus“ eest.
Rahel Lepp.Foto: Liis Treimann
Parima uudise auhinna sai Merilin Pärli mullu augustis ERRis avaldatud lugude „Pere Sihtkapital küsis uuringu jaoks TÜ nimel tuhandete naiste andmeid“, „Eamets: leidsime ühes rektoriga, et olen valesti käitunud“, „Tartu Ülikool hoidis aastate eest ära Eametsaga seotud huvide konflikti“ eest.
Parima olemusloo kirjutasid Õhtulehe ajakirjanikud Risto Berendson, Helen Mihelson ja Kadri Kuulpak. Artiklid ilmusid oktoobris ja olid „ÕHTULEHE SUUR UURIMUS: iga neljas arstiõppe lõpetanu kaob“, „KUHU KAOVAD ARSTID? | PERHi uus ülemarst: konkureerime soomlastega iga päev“, „KUHU KAOVAD NOORED ARSTID? | „Poolnaljaga öeldes valitseb haiglas hierarhia: arst, õde, kõikvõimalikud teised haiglatöötajad, taburet ja siis arstitudeng.“.
Kolm olulist persooni
Meedialiidu peaauhinna – „Aasta ajakirjanik 2023“ tiitli sai Delfi ja Eesti Päevalehe ühistoimetuse ajakirjanik,Vilja Kiisler, kelle puhul toodi välja suurepärast intervjueerimisoskust.
Ajakirjandustaustaga eraisikud Hans H. Luik, Igor Rõtov ja Jüri Ehasalu andsid välja noore ajakirjaniku preemia ja elutööpreemia. Noor ajakirjanik 2023 on Eesti Ekspressi ajakirjanik Ekvard Joakit ja elutöö preemia sai meediaõppejõud Tiit Hennoste.
Vilja Kiisler.Foto: Liis Treimann
Rootsi meediakontserni ja ajalehe Äripäev uuriva ajakirjanduse auhind Bonnieri preemia läks jagamisele: võitjad on Eesti Rahvusringhäälingus ilmunud lood, mis vallandasid ja arendasid nn idavedude skandaali ja Eesti Päevalehes ja Eesti Ekspressis ilmunud artiklid, mis tõid esmakordselt välja Slava Ukraini annetuste kasutamise skandaali tegelikud telgitagused.
Esimese loo autorid on Aleksander Krjukov, Madis Hindre ja Karin Koppel. Teise autorid on Holger Roonemaa, Herman Kelomees, Matthias Kalev, Anna Mõrunjuk ja Martin Laine.
Parima kujunduse preemia pälvis 9. detsembril Postimehe AK-s ilmunud „Põhiõigused kui igapäevased standardid“, mille küljendaja on Toivo Luht ja infograafik Alari Paluots.
Aasta ajakirjaniku, parima uudise, arvamuse ja olemusloo, kujunduse ning venekeelse loo preemiaid rahastavad Delfi Meedia, Õhtuleht Kirjastus ja Äripäev.
Koos pressifotograafide liiduga anti välja parima video preemia, mille said Aleksander Algo, Daniel Leevik, Jasper Käänik Delfi Meediast videoga “Sariprotestijad”.
Pressifotograafide Liidu fotoauhindade võitjad on: parima uudisfoto „Elektriliinidelt lume eemaldamine Palamulla külas Raplamaal“ tegi Camilla Kännola Raplamaa Sõnumitest, parim olemusfoto on „Tühistatud maestro“, mille autor on Sven Tupits. Parima portreefoto tegi Postimehe fotograaf Tairo Lutter ja see kandis nime „Valus küsimus“. Parima spordifoto tegi samuti Tairo Lutter ja foto on „Verine pingutus!“. Aasta pressifoto on „Valus küsimus“, selle autor on Tairo Lutter Postimehest.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Meedia ja reklaam
Hetkel kuum