8. november 2014
Jaga lugu:

Palliplatsil võimalus harjutada meeskonnatööd

Võrkpallitreening Sparta spordikeskuses.
Võrkpallitreening Sparta spordikeskuses.  Foto: Andras Kralla, Äripäev

Võrkpall on meeskonnamäng, mis nõuab mängijalt kiiret reaktsiooni ja head otsustamis- ning tiimitööoskust. Mängus on oluline ka taktika – tuleb enda ego maha suruda ja kõigi teistega arvestada.

Mida peab alustaja teadma?

Kõige tähtsam on tahe. Seda peab olema. Peab olema ka ettevõtlikkust.

Valmisolek tehnika õppimiseks ja lihvimiseks. See võib olla kohati igav ja rutiinne. Lisaks selle on väga oluline koordinatsioon.

Pidev harjutamine. Esmalt peab selgeks õppima võrkpallireeglid ja põhivõtted – õige käte- ja kehahoiaku. Hea õppevideo leiab internetist võrkpalli rahvaliiga kodulehelt.

Alustada tasub sama tasemega mängijatega. Vastasel korral on keeruline nii treeneril kui ka mängijatel. Samas võiks keegi asjatundja kõrvalt nõu anda, sest ala on väga tehniline. Alustada võib ka lihtsast omavahelisest pallisöötmisest suvises rannas. Hiljem tuleks selgeks teha mängijate liikumine platsil.

Võrkpall on meeskonnamäng. Peab olema meeskonnatunne – õige liikumine ja söödumäng on sama olulised kui pallikäsitlus.

Kust leida mängukaaslasi?

Rahvaliiga võistkonnad. Leiab mitmeid harrastajate meeskondi ja võistlusi.

Töökaaslased. Läbi tasub rääkida ka tuttavatega oma või teistest firmadest. Harrastajaid võib leida ka sõpruskondadest.

Spordiklubid. Võrkpalli saab mängida alates neljasest seltskonnast, soost ja vanusest sõltumata. Tihtipeale on väljas info, kui trennides on vabu kohti või võistkonnas mängijaid puudu.

Rannavõrkpall. Suvisel ajal võib liituda Suve­volle etappidega, mis toimuvad kõikjal Eestis ning kus mängijad jagatakse võistkondadesse kohapeal reitingu alusel ja loosiga. Kui rannavolle palliga seisatada suvel rannas võrgu juures, koguneb kiiresti juhuslik mänguseltskond.

Milline varustus on vajalik ja mis see maksab?

Pall. Odavamad pallid saab mõnekümne euro eest, kuid sageli piisab ka sellest, kui lihtsalt hea seltskonnaga liituda – alati on kellelgi pall juba olemas. Natuke nõudlikum mängija võib endale soetada eraldi isikliku rannavolle- ja saalimängupalli.

Sisemängu jalanõud. Kuna tegu on hüppe­alaga, peavad jalatsid olema sellised, et maandaksid põrutuse.

Põlvekaitsmed. Vajalikud eelkõige saalimängu puhul. Hind jääb paarikümne euro kanti.

Riietus. Saab hakkama tavaliste spordiriietega. Soojendusel kasutatakse pikka dressi ja mängu ajal lühikest. Kogu varustuse esialgne maksumus on 200–300 eurot inimese kohta.

Allikas: Ela Lillemaa, Kalev Härk, Piia Kallas, Raivo Lillemets

Valga linnapea Kalev Härk alustas võrkpalliga pärast Valga maavalitsuses tööle asumist umbes 17 aastat tagasi. “Olen mänginud ka käsipalli ja jalgpalli, kuid põlvetrauma sundis valima füüsilist kontakti mittenõudva spordiala. Õnneks osutus võrkpall intensiivsemaks ja huvitavamaks, kui alguses kõrvaltvaatajana paistis,” selgitas Härk.

Härk treenib õhtuti ja vähemalt kaks korda nädalas, kuid tõdeb, et tööülesannete tõttu jääb mõni treening vahele. Treeningukaaslasteks on Valga linnavalitsuse meeskond või teised hobi korras harrastajad. Lisaks sellele lööb ta kaasa suvistel rannavolle mängudel juhuslikes võistkondades. “Näiteks Credit24 Suvevolle ajal ei ole vaja kuuluda võistkonda, sest tiimid moodustatakse igal turniiril koha peal vastavalt reitingule ja loosile,” märkis Härk.

Mäng oma lõbuks. Puumarket ASi juhatuse liige Raivo Lillemets on kolleegide ja tuttavatega võrkpalli mänginud umbes viis aastat. Varem harrastati korvpalli, kuid see osutus liiga kontaktseks mänguks. Treeningud toimuvad kord nädalas pärast tööpäeva. “Töölt otse trenni,” tunnistas Lillemets. Enamasti mängib Puumarketi meeskond võrkpalli oma lõbuks, vahel võisteldakse kellaajaliselt järgmise trenni rahvaga. Trennidega alustades tegi ettevõte kõigile mängijatele asutuse logoga spordisärgid ja -püksid.

Ka Härk harrastab võrkpalli oma lõbuks ja hea meeskondliku enesetunde saamiseks. Ta on koos võistkonnaga osalenud ka Valgamaa võistlussarjades, kuid ei ole senini auhinnalistele kohtadele jõudnud.

Konekesko Eesti ASi tegevjuht-finantsdirektor ning juhatuse esimees Ela Lillemaa alustas võrkpalli mängimist juba koolis kuuendas klassis. Ta on viiel korral tulnud Eesti meistriks, olnud Soome meister ning mänginud ka rannavõrkpalli. Lillemaa on mänginud kümme aastat Eesti koondises, sellest üheksa tiimi kaptenina. Pärast tippkarjääri oli Lillemaa oma endise võistkonna treener.

Tippvormis püsimiseks olid meeskonnal trennid kolm korda nädalas pärast tööd ning nädalavahetuseti toimusid võistlused. Lillemaa sõnul ei olnud töö kõrvalt raske trennideks aega leida, pigem pakkus mäng naudingut ja emotsionaalset laetust.

Tänaseks on Lillemaa võrkpallist eemal olnud ligi viis aastat. Põhjuseks on ühest küljest huvide muutus. “On tekkinud uued väljakutsed ja huvid. Olen hakanud teisi asju väärtustama,” selgitas ta. Teisest küljest on tulnud esile vanad vigastused ja arstide soovitusel peab endine tippvõrkpallur hoidma oma tervist ja treenima rahulikumalt.

Võrkpall on kaasahaarav mäng mitmel põhjusel. Lillemaa sõnul on võrkpall eelkõige intelligentne mäng. Oluline on kiirus – mängija peab olema võimeline sekundi murdosa jooksul oma otsust muutma.

Lillemaale meeldib, et mäng pakub kiireid ja muutuvaid situatsioone. “Alati oli üllatusmoment ja muidugi tahtsid ka vastast üle mängida,” selgitas ta.

Ka ASi Riigi Kinnisvara finantsdirektorile Piia Kallasele on oluline taktika. “Lisaks füüsilisele koormusele saab nii-öelda peaga mängida,” selgitas ta.

 

Keha, vaimu ja tehnika kooskõla. Lillemaa rõhutas ka meeskonnaga arvestamise vajadust. Endine tippvõrkpallur nentis, et meeskond tervikuna on oluline. “Võrkpall on justkui kolm ühes – pöörab rõhku füüsisele, tehnikale ja vaimule. See on töö kogu kehale.”

Kallast võlub mängu juures eelkõige tiimitunne. “Võrkpalli mängides on võimalik harjutada meeskonnatööd. Võistkonnamäng on väga emotsionaalne, tuleb enda ego maha suruda ja arvestada kõigi teistega,” selgitas Kallas.

Mäng maandab harrastajate hinnangul hästi pingeid. “Füüsiline koormus aitab maandada tööl tekkinud pingeid ning samas annab võimaluse ennast uuesti emotsionaalselt täis laadida,” sõnas Lillemaa. Ka Härk nentis, et hea seltskond ja kehaline koormus aitavad vabaneda vaimse töö väsimusest.

Kallase ning Lillemetsa jaoks on oluline, et erinevalt teistest pallimängudest on võrkpallis kehaline kontakt väiksem. See on spordiala, kus võistkonnad on eraldi platsipooltel, mida eraldab võrk. Selletõttu esineb mängijatel vähem vigastusi kui näiteks korvpallis. Härk lisas, et kuigi võrkpall on füüsilise kontakti vaba, on see siiski intensiivne ja head koordinatsiooni nõudev pallimäng.

Suvel kolitakse randa. Suvel kolivad võrkpalli harrastajad tihti hoopis randa ning veedavad oma trennid liivasel platsil päikese käes. Kallasele on rannavollest saanud lemmikala. “Rannaväljakul mängides on pind pehmem, mis nõuab suuremat füüsilist vastupidavust. Kuna platsil on ainult kaks võistlejat, siis on koormus oluliselt suurem kui saalis,” põhjendas ta, lisades, et oluliselt mängib kaasa ilmastik: tuul, päike ja vihm.

Ka vigastuste oht on liival väiksem ning lisaks säästab pinnas põlvi. Kallas tõdes, et rannavõrkpalli on Eestis raske aastaringselt harrastada, kuna selleks on vaid üksikud siseväljakud. “Vormi hoidmiseks tulebki talvel saalis mängida,” põhjendas Kallas.

Lillemaa sõnul võikski algaja mängimist alustada just rannas. “Kindlasti leiab sealt mängukaaslasi ega olegi isegi spetsiaalseid jalanõusid ega midagi muud vaja,” selgitas endine tippvõrkpallur.

Härk soovitas sõltumata east või muudest harrastavatest individuaalsetest spordialadest leida endale ka mõni sobilik võistkondlik spordiala. “Käin mõõdukalt jooksmas ja sõidan ratast, kuid lisaks füüsilisele koormusele annab pallimäng hea emotsionaalse toonuse ning meeskonnatöö koolituse,” põhjendas Härk.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt