IT-sektori poputamine ajas töösturid närvi

29. august 2018, 06:00
Keevitaja CUTformi tehases.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180829/NEWS/180829685/AR/0/AR-180829685.jpg

Töösturid näevad, et IT-ettevõtjad on omale ebaõiglaselt hea toetuse välja lobistanud, samal ajal kui ka nemad ägavad juba pikka aega raske tööjõupuuduse all.

Äripäev kirjutas sel esmaspäeval, et IT-sektori ettevõtetele annab EAS välismaalt IT-spetsialistide toomiseks 2000 eurot toetust, et aidata katta spetsialisti „impordiga“ kaasnevaid kulusid. „Olukorras, kus kõik sektorid on tööjõuga hädas, on kentsakas, et üks tunnustatud ja edukas sektor saab riigilt sellisel kujul rahalist abi värbamisel,“ kritiseeris masinatööstuse liidu juht Triin Ploompuu. Ruta Rannala Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidust põrutas, et selline toetus on populistlik ja moonutab majandusloogikat.

Saaremaal tegutseva alumiiniumist väikelaevade ja väikeste laevade tootja Alunaudi juhataja Mark Muru tõdes, et on põhjust pahane olla. "Tundub, et see on ühe valdkonna eelistamine, eriti arvestades, et ka teistes valdkondades on spetsialistide põud,“ ütles Muru, kes tõdes siiski, et väikelaevatootjate muresid on kuulda võetud.

Varem IT-sektoris töötanud CUTformi personalijuht Piret Merimaa nentis, et nad on küll teinud lobitööd, aga järelikult ei ole nende hääl kõlanud nii valjult kui IT-sektoril. Merimaa sõnul mõistab ta infotehnoloogiavaldkonna probleeme hästi, ent ei leia, et nende probleem on nii suur, kui nad räägivad. Pealegi, kui ITs saab kaugtööd teha, siis masinatööstuses peab töötaja olema koha peal masina taga. „See, et tahetakse arendada üksnes e-riiki, on minu meelest munade ühte korvi asetamine. Kindlasti peaks lisaks IT-sektorile olema veel mõni muu sektor, mida riik toetab,“ rääkis Merimaa.

CUTformi personalijuht Piret Merimaa hiljuti värvatud keevitajaga.

Abi talendi toomiseks

Masinatööstuse liidu juht Triin Ploompuu tõdes, et masina- ja metallitööstus, mille toodangust 90% läheb eksportimisse ja mis annab praegu tööd 35 000 inimesele, ootab riigi poolt sisulist koostööd.

Merimaa on veendunud, et välismaalt värbamise toetus kuluks ära ka masinaettevõtetele. „Riik on pannud väga suure vastutuse ettevõtetele. Kui värvata töötajaid väljaspoolt Euroopa Liitu, siis meie vastutame täielikult töötaja eluolu korraldamise ja esmaste kulude eest, näiteks korteri üürilepingu sõlmimise ja esimese sissemakse eest, samuti pangaarve avamine, mis on lausa 200 eurot. Ka Eesti teistest piirkondadest, sealhulgas suure tööpuudusega Ida-Virumaalt tulevate töötajate ootused on analoogsed,“ ütles Merimaa. Ta märkis, et väga ajamahukaks, bürokraatlikuks ning kulukaks on muutumas ka värbamine.

CUTformil on Merimaa sõnul olnud raske aeg. „Suvel oli meil uute töötajate leidmisega väga keeruline. Ja see ei puuduta vaid insenere, vaid ka lukkseppasid, keevitajaid ja tõstukijuhte. Ükski tootmis- ning laotöötaja naljalt alla 1500 euro kätte polnud nõus tööle tulema. Legaalselt tegutsedes ei ole sellist palka pakkudes ettevõte pikas perspektiivis jätkusuutlik,“ ütles ta.

Muru meelest on spetsialistitoetus siiski vajalik, aga tema ja ka metallitööstusettevõtte Favor personalijuht Kristiina Saik leidsid, et toetus peaks olema valdkonnaülene ja vajaduspõhine. „Kui soovitakse spetsialisti tuua, siis peaks ju asi olema läbi mõeldud ja kaalutud ja ära tasuma ka ilma umbes ühe kuupalga suuruse toetuseta,“ leidis Saik.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi kinnitas, et et ministeerium on juba asunud koos tööstusettevõtetega välja mõtlema, kuidas olukorda leevendada. Lubi kinnitas, et tööstusettevõtete esindajatest koosnev ekspertkogu on seadnud tööjõu ja oskused aasta üheks olulisemaks tegevuseks. „Mis puutub veel IKT-spetsialistide kaasamise programmi, siis ministeerium on juba otsustanud, et kui pilootprogramm ennast õigustab, siis laiendatakse toetuse sihtrühmi ning lisatakse ka näiteks inseneride ametikohad,“ ütles ta.

Värbaja: toetus tõstab vaid värbamise hinda

Toetuse ainus mõju on see, et värbamisfirmade hinnakiri tõuseb 2000 euro võrra kõrgemale, ütles värbamisfirma Finesta Baltic juht Heikki Mäki.

„Värbamisfirma juhina võin öelda, et aitäh 2000 tasuta raha eest, aga märkimisväärsena maksumaksjana ei saa ma aktsepteerida sellist raha põletamist. Teiselt poolt aksepteeritakse tööjõu sissetoomist skeemitamisel läbi Poola, mille kaudu riik kaotab kümneid miljoneid maksutulu aastas ja nüüd teiselt poolt jagatakse raha tegevusele mis kindlasti ei ole pudelikael. Tundub justkui, et kui tulekahjusid proovitakse kustutada tavalise vee asemel Evianiga (pudelivesi – toim),” ütles ta.

Tema hinnangul ei ole Eestis kindlasti jäetud värbamata põhjusel, et värbamiskulud on liiga suureks osutunud. Ta märkis, et kui IKT-töötajaid peaks toetus aitama värvata, siis tegelikult ei tee see värbamist lihtsamaks.

IT-firmade liit: masinatööstusettevõte saaks võtta tööle digitaliseerimise eestvedaja

IT välisspetsialistide toetuse tagamaa mõistmiseks tuleb vaadata tervikpilti, ütles Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Ivo Suursoo.

Sellise tervikpildi koostajaks Eestis on tema sõnul Sihtasutus Kutsekoda, kes avaldab OSKA raportit. Neist on tema sõnul selgelt näha, et kõige suurem on IKT spetsialistide puudujääk. "Ja see puudujääk ei ole vaid IKT ettevõtetes, vaid kokku kõigis majandusharudes," märkis ta.

"Nüüd, eelnevat mõistes, on arusaadav, et riik on võtnud ette sammud, et kõige kriitilisemat valdkonda proovida vähegi lahendada. Oluline on seejuures, et see meede ei ole vaid IKT ettevõtete jaoks, vaid kõigi majandusharude ettevõtete jaoks, kes proovivad IKT-spetsialiste värvata. Selle eesmärk on lisaks puuduva tööjõu „maale toomisele“ ärgitada teisi sektoreid oma tootmist moderniseerima IKT-spetsialistide abil. Näiteks masinatööstusettevõte saaks võtta tööle digitaliseerimise eestvedaja, mujalt treialite juurde toomiseks on võib-olla mõned muud meetmed," selgitas ta.

Suursoo avaldas lootust, et välisvärbamise toetus aitab kaasa Eesti majandusele sellega, et areneb ettevõtlus. "Sellised toetused võiksid laieneda ka teistsuguste töökohtade täitmiseks, näiteks on puudu ju ka arste ja muud," märkis ta.

Tööjõuprobleem aina süveneb

- Eesti Tööstuspoliitika Rohelise raamatu andmeil töötas 2015. aastal töötlevas tööstuses 18,8% kogu tööealisest elanikkonnast. Seda on 13 000 inimese võrra vähem kui 2008. aastal, ent tööstustoodang on buumi tipuga võrreldes suurenenud.

- Aastail 2013–2015 töötas tööstuses keskmiselt 132 300 inimest. Aastaks 2024 kasvab nende arv MKMi prognoosi järgi 133 200ni. See tähendab, et sektori mahu kasv tuleb järgnevatel aastatel põhiliselt tootlikkuse kasvust.

- 2016. aastal oli statistikaameti andmeil tööstussektori tunnitootlikkus jooksevhindades 17,1 eurot tunnis. Aastaks 2020 peaks see olema 23 eurot tunnis ja aastaks 2030 37 eurot tunnis.

- 2016. aastal oli konjuktuuriinstituudi tööstusbaromeetri andmeil nende tööstusettevõtete osakaal, kelle hinnangul tööjõupuudus piirab laienemist 16%, aastateks 2020 ja 2030 peaks see osakaal jääma juba alla 10%.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. August 2018, 20:31

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing