Artikkel

    IT-sektori poputamine ajas töösturid närvi

    Töösturid näevad, et IT-ettevõtjad on omale ebaõiglaselt hea toetuse välja lobistanud, samal ajal kui ka nemad ägavad juba pikka aega raske tööjõupuuduse all.

    Äripäev kirjutas sel esmaspäeval, et IT-sektori ettevõtetele annab EAS välismaalt IT-spetsialistide toomiseks 2000 eurot toetust, et aidata katta spetsialisti „impordiga“ kaasnevaid kulusid. „Olukorras, kus kõik sektorid on tööjõuga hädas, on kentsakas, et üks tunnustatud ja edukas sektor saab riigilt sellisel kujul rahalist abi värbamisel,“ kritiseeris masinatööstuse liidu juht Triin Ploompuu. Ruta Rannala Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidust põrutas, et selline toetus on populistlik ja moonutab majandusloogikat.
    Saaremaal tegutseva alumiiniumist väikelaevade ja väikeste laevade tootja Alunaudi juhataja Mark Muru tõdes, et on põhjust pahane olla. "Tundub, et see on ühe valdkonna eelistamine, eriti arvestades, et ka teistes valdkondades on spetsialistide põud,“ ütles Muru, kes tõdes siiski, et väikelaevatootjate muresid on kuulda võetud.
    Varem IT-sektoris töötanud CUTformi personalijuht Piret Merimaa nentis, et nad on küll teinud lobitööd, aga järelikult ei ole nende hääl kõlanud nii valjult kui IT-sektoril. Merimaa sõnul mõistab ta infotehnoloogiavaldkonna probleeme hästi, ent ei leia, et nende probleem on nii suur, kui nad räägivad. Pealegi, kui ITs saab kaugtööd teha, siis masinatööstuses peab töötaja olema koha peal masina taga. „See, et tahetakse arendada üksnes e-riiki, on minu meelest munade ühte korvi asetamine. Kindlasti peaks lisaks IT-sektorile olema veel mõni muu sektor, mida riik toetab,“ rääkis Merimaa.
    CUTformi personalijuht Piret Merimaa hiljuti värvatud keevitajaga.Foto: Andras Kralla

    EAS annab tööandjale välisvärbamise toetusega 2000 eurot iga välismaalt värvatud IKT-spetsialisti Eestisse kolimisega seotud kulude katmiseks. Seni on toetus välja makstud kaheksa Eestisse tööle asunud töötaja kohta, pea sama palju eelmisel nädalal esitatud taotlusi on menetluses. Toetust makstakse selle välistöötaja kulude katmiseks, kes on Eestisse püsima jäänud ehk siin juba vähemalt viis kuud makse maksnud. Töötaja ei tohi olla Eestis koolis käinud ega siin varem töötanud.

    Abi talendi toomiseks
    Masinatööstuse liidu juht Triin Ploompuu tõdes, et masina- ja metallitööstus, mille toodangust 90% läheb eksportimisse ja mis annab praegu tööd 35 000 inimesele, ootab riigi poolt sisulist koostööd.
    Merimaa on veendunud, et välismaalt värbamise toetus kuluks ära ka masinaettevõtetele. „Riik on pannud väga suure vastutuse ettevõtetele. Kui värvata töötajaid väljaspoolt Euroopa Liitu, siis meie vastutame täielikult töötaja eluolu korraldamise ja esmaste kulude eest, näiteks korteri üürilepingu sõlmimise ja esimese sissemakse eest, samuti pangaarve avamine, mis on lausa 200 eurot. Ka Eesti teistest piirkondadest, sealhulgas suure tööpuudusega Ida-Virumaalt tulevate töötajate ootused on analoogsed,“ ütles Merimaa. Ta märkis, et väga ajamahukaks, bürokraatlikuks ning kulukaks on muutumas ka värbamine.
    CUTformil on Merimaa sõnul olnud raske aeg. „Suvel oli meil uute töötajate leidmisega väga keeruline. Ja see ei puuduta vaid insenere, vaid ka lukkseppasid, keevitajaid ja tõstukijuhte. Ükski tootmis- ning laotöötaja naljalt alla 1500 euro kätte polnud nõus tööle tulema. Legaalselt tegutsedes ei ole sellist palka pakkudes ettevõte pikas perspektiivis jätkusuutlik,“ ütles ta.
    Muru meelest on spetsialistitoetus siiski vajalik, aga tema ja ka metallitööstusettevõtte Favor personalijuht Kristiina Saik leidsid, et toetus peaks olema valdkonnaülene ja vajaduspõhine. „Kui soovitakse spetsialisti tuua, siis peaks ju asi olema läbi mõeldud ja kaalutud ja ära tasuma ka ilma umbes ühe kuupalga suuruse toetuseta,“ leidis Saik.
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi kinnitas, et et ministeerium on juba asunud koos tööstusettevõtetega välja mõtlema, kuidas olukorda leevendada. Lubi kinnitas, et tööstusettevõtete esindajatest koosnev ekspertkogu on seadnud tööjõu ja oskused aasta üheks olulisemaks tegevuseks. „Mis puutub veel IKT-spetsialistide kaasamise programmi, siis ministeerium on juba otsustanud, et kui pilootprogramm ennast õigustab, siis laiendatakse toetuse sihtrühmi ning lisatakse ka näiteks inseneride ametikohad,“ ütles ta.
    Värbaja: toetus tõstab vaid värbamise hinda
    Toetuse ainus mõju on see, et värbamisfirmade hinnakiri tõuseb 2000 euro võrra kõrgemale, ütles värbamisfirma Finesta Baltic juht Heikki Mäki.
    „Värbamisfirma juhina võin öelda, et aitäh 2000 tasuta raha eest, aga märkimisväärsena maksumaksjana ei saa ma aktsepteerida sellist raha põletamist. Teiselt poolt aksepteeritakse tööjõu sissetoomist skeemitamisel läbi Poola, mille kaudu riik kaotab kümneid miljoneid maksutulu aastas ja nüüd teiselt poolt jagatakse raha tegevusele mis kindlasti ei ole pudelikael. Tundub justkui, et kui tulekahjusid proovitakse kustutada tavalise vee asemel Evianiga (pudelivesi – toim),” ütles ta.
    Tema hinnangul ei ole Eestis kindlasti jäetud värbamata põhjusel, et värbamiskulud on liiga suureks osutunud. Ta märkis, et kui IKT-töötajaid peaks toetus aitama värvata, siis tegelikult ei tee see värbamist lihtsamaks.

    Turutõrke tekitamine on väär

    Eelkõige peaks tööjõu pakkumise määrama toimiv turg ning riigi ülesanne on luua mõjuhinnangutele toetuv ja analüüside alusel vastav keskkond.

    Samas on mõistlik lühiajaliselt pakkuda toetust sektoritele, kus on reaalne tööjõupuudus. Need meetmed peavad olema põhjendatud ning tulemused mõõdetavad, sest igasugune turutõrke tehislik tekitamine on oma olemuselt väär. Küsimus on hetkel antud toetuse eesmärgis ja saavutatud tulemustes, mis on mõningal määral arusaamatud.

    Huvi pärast võiks esitada mõned küsimused. Milline mõõdetav kasu on antud meetmest Eesti majandusele? Kuidas valiti välja sektor antud meetme rakendamiseks?

    Tõnis Vare, Eesti Elektritööstuse Liit
    IT-firmade liit: masinatööstusettevõte saaks võtta tööle digitaliseerimise eestvedaja
    IT välisspetsialistide toetuse tagamaa mõistmiseks tuleb vaadata tervikpilti, ütles Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Ivo Suursoo.
    Sellise tervikpildi koostajaks Eestis on tema sõnul Sihtasutus Kutsekoda, kes avaldab OSKA raportit. Neist on tema sõnul selgelt näha, et kõige suurem on IKT spetsialistide puudujääk. "Ja see puudujääk ei ole vaid IKT ettevõtetes, vaid kokku kõigis majandusharudes," märkis ta.
    "Nüüd, eelnevat mõistes, on arusaadav, et riik on võtnud ette sammud, et kõige kriitilisemat valdkonda proovida vähegi lahendada. Oluline on seejuures, et see meede ei ole vaid IKT ettevõtete jaoks, vaid kõigi majandusharude ettevõtete jaoks, kes proovivad IKT-spetsialiste värvata. Selle eesmärk on lisaks puuduva tööjõu „maale toomisele“ ärgitada teisi sektoreid oma tootmist moderniseerima IKT-spetsialistide abil. Näiteks masinatööstusettevõte saaks võtta tööle digitaliseerimise eestvedaja, mujalt treialite juurde toomiseks on võib-olla mõned muud meetmed," selgitas ta.
    Suursoo avaldas lootust, et välisvärbamise toetus aitab kaasa Eesti majandusele sellega, et areneb ettevõtlus. "Sellised toetused võiksid laieneda ka teistsuguste töökohtade täitmiseks, näiteks on puudu ju ka arste ja muud," märkis ta.
    Tööjõuprobleem aina süveneb
    - Eesti Tööstuspoliitika Rohelise raamatu andmeil töötas 2015. aastal töötlevas tööstuses 18,8% kogu tööealisest elanikkonnast. Seda on 13 000 inimese võrra vähem kui 2008. aastal, ent tööstustoodang on buumi tipuga võrreldes suurenenud.
    - Aastail 2013–2015 töötas tööstuses keskmiselt 132 300 inimest. Aastaks 2024 kasvab nende arv MKMi prognoosi järgi 133 200ni. See tähendab, et sektori mahu kasv tuleb järgnevatel aastatel põhiliselt tootlikkuse kasvust.
    - 2016. aastal oli statistikaameti andmeil tööstussektori tunnitootlikkus jooksevhindades 17,1 eurot tunnis. Aastaks 2020 peaks see olema 23 eurot tunnis ja aastaks 2030 37 eurot tunnis.
    - 2016. aastal oli konjuktuuriinstituudi tööstusbaromeetri andmeil nende tööstusettevõtete osakaal, kelle hinnangul tööjõupuudus piirab laienemist 16%, aastateks 2020 ja 2030 peaks see osakaal jääma juba alla 10%.
  • Hetkel kuum
Kuulus fondijuht: käes on aktiivsete väärtusinvestorite hiilgeaeg Intervjuu aastaid turge edestanud fondijuhiga
Titaanide heitlus: Enefit lööb kasvuga, Ignitis pareerib dividendiga
Riskibisnis: kõrge intress ähvardab globaalse haardega Eesti idufirmale kätte maksta Võlakirjainvestorite tootlus sõltub uue raha pealevoolust
Raadiosaated
Kolme põlvkonna pereärist lipuvabrikus: hierarhia ei toimi, palju parem on töötada teineteise kõrval
Järgmisel aastal 30aastaseks saava pereettevõtte Lipuvabrik tegevjuht Karina Tõeleid ja tema poeg Jan-Erik on justkui musternäidis perest, kes saavad suurepäraselt läbi eraelus ja töötavad harmoonias ka äri ajades.
Järgmisel aastal 30aastaseks saava pereettevõtte Lipuvabrik tegevjuht Karina Tõeleid ja tema poeg Jan-Erik on justkui musternäidis perest, kes saavad suurepäraselt läbi eraelus ja töötavad harmoonias ka äri ajades.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Lenno Uusküla: inflatsioon – mis tõi meid siia ja mis viib meid edasi?
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Tööstur praegusest olukorrast: õpetame töötajaid ümber, aga ei koonda
Oleme praegu keskendunud sellele, et oma töötajaid rotatsiooni korras ümber õpetada teistele töökohtadele, mis on tõhusamad, rääkis ventilatsiooniettevõtte ETS NORD juhatuse esimees Urmas Hiie.
Oleme praegu keskendunud sellele, et oma töötajaid rotatsiooni korras ümber õpetada teistele töökohtadele, mis on tõhusamad, rääkis ventilatsiooniettevõtte ETS NORD juhatuse esimees Urmas Hiie.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Kuidas ETFidest maksuefektiivselt tulu kätte saada
Kuidas käib ETFidelt teenitud tulu maksustamine juhul, kui investeerime neisse ettevõtte alt?
Kuidas käib ETFidelt teenitud tulu maksustamine juhul, kui investeerime neisse ettevõtte alt?
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Tippjuhi õppetund skandaalist: isegi kui tõde on valus, tuleb see välja öelda
Saates "Juhi jutud" on külas Eesti parimaks rahapesuvastase võitluse eksperdiks nimetatud Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker, kes räägib, miks on kriisid head ja mida on ta keerulistest ning skandaalideks paisunud hetkedest õppinud.
Saates "Juhi jutud" on külas Eesti parimaks rahapesuvastase võitluse eksperdiks nimetatud Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker, kes räägib, miks on kriisid head ja mida on ta keerulistest ning skandaalideks paisunud hetkedest õppinud.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Cleantech: kuidas Eesti iduettevõte Bangladeshis maailma päästab
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Kõik Rohepöörde artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Investeerimispankur rabeles mülkast välja ja sai tõeliseks börsihaiks
Auto|Piloot. Porsche Cayenne on jätkuvalt vahelduvate olude äss Äripäeva värske auto eri kaanelugu
Omavoliline sillaehitus tõi ettevõtjatele jama kaela: "Mine või hulluks!"
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
„Arendada Eesti juhtimiskultuuri värskel moel ja parimate juhtidega? See konverents seda kindlasti tegi“
„Meid oli seal tänavu nii palju,“ võtab Macta Beauty Ilukaubamaja kaasasutaja Gretel Kikkas oma kogemuse Pärnu juhtimiskonverentsil osalemisest kokku ning lisab: “Me kõik oleme inimesed oma tugevuste ja nõrkustega, kuid kõigil meil on anda edasi oma kogemusi ja teadmisi. Pärnu juhtimiskonverentsil sain aru, et nende murede ja rõõmudega pole ma tegelikult üksi.“
„Meid oli seal tänavu nii palju,“ võtab Macta Beauty Ilukaubamaja kaasasutaja Gretel Kikkas oma kogemuse Pärnu juhtimiskonverentsil osalemisest kokku ning lisab: “Me kõik oleme inimesed oma tugevuste ja nõrkustega, kuid kõigil meil on anda edasi oma kogemusi ja teadmisi. Pärnu juhtimiskonverentsil sain aru, et nende murede ja rõõmudega pole ma tegelikult üksi.“
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Tippjuhi õppetund skandaalist: isegi kui tõde on valus, tuleb see välja öelda
Saates "Juhi jutud" on külas Eesti parimaks rahapesuvastase võitluse eksperdiks nimetatud Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker, kes räägib, miks on kriisid head ja mida on ta keerulistest ning skandaalideks paisunud hetkedest õppinud.
Saates "Juhi jutud" on külas Eesti parimaks rahapesuvastase võitluse eksperdiks nimetatud Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker, kes räägib, miks on kriisid head ja mida on ta keerulistest ning skandaalideks paisunud hetkedest õppinud.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Arvamusliidrid: hinnalanguseks ruumi pole, aga hääletage jalgadega
Hinnad langevad siis, kui ostjad pole nõus või võimelised enam nii palju maksma, mitte siis, kui peaminister kõrgete hindade pärast hurjutab, ütlevad Äripäeva arvamusliidrid.
Hinnad langevad siis, kui ostjad pole nõus või võimelised enam nii palju maksma, mitte siis, kui peaminister kõrgete hindade pärast hurjutab, ütlevad Äripäeva arvamusliidrid.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.