Kohustuslikku vedelkütusevaru hakkab haldama riigi äriühing

08. september 2004, 16:25

Uue vedelkütusevaru seaduse järgi hakkab kohustuslikku 90 päeva kütusevaru moodustama ja haldama riigile kuuluv äriühing, teatas majandusministeerium.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusringile vedelkütusevaru seaduse eelnõu, mille järgi hakkab kohustuslikku 90 päeva kütusevaru moodustama ja haldama riigile kuuluv äriühing. Kava kohaselt ostab kütuse riik, kuid varu haldamiskulud kaetakse importijate poolt tasutavatest maksetest.

Kavandatava tsentraalse süsteemi puhul on varu asukohta, kogust ja kvaliteeti lihtne kontrollida ning kütuse kättesaadavus on igal ajamomendil tagatud. Suuremate koguste tõttu on varu moodustamise ja hoiustamisega seotud kulud madalamad ning riik omab paremat kontrolli varude kasutuselevõtu protseduuride üle.

Hetkel reguleerib Eestis antud valdkonda vedelkütuse miinimumvaru seadus, mille kohaselt on varu hoidmine hajutatud kütuse importijate, suurtarbijate ja riigi vahel. Kehtiv süsteem ei kindlusta varu pidevat olemasolu, raskendab järelevalvet ning halvendab konkurentsi vedelkütuseturul. Lõpptulemusena ei taga see naftatoodete impordi häirete korral riigile elutähtsate valdkondade toimimise ja tootmise säilimist. Eestis kasutatavatest naftatoodetest moodustab import 100%.

Uue süsteemi korral moodustab varu äriühing, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile. Suurema läbipaistvuse saavutamiseks hakkavad varu haldaja nõukogusse kuuluma ka importijate esindajad.

Kütuse soetamine kaetakse riigieelarvest, loodava ettevõtte osa- või aktsiakapitali suurendamise teel. Importijate reaalne varu hoidmise kohustus asendub varude haldamiskulude finantseerimise kohustusega. Varu haldamiskulud kaetakse importijate poolt tasutavatest varumaksetest, mis sarnaselt täna kehtivale süsteemile sisalduvad ka edaspidi tarbijatele müüdava kütuse hinnas.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis koostatud analüüsi kohaselt võidavad lõpptarbijad uue süsteemi loomisega umbes 15 senti liitri vedelkütuse kohta. Eesti vedelkütuste tarbimise juures tähendab see kokkuhoidu ligi 150 miljonit krooni aastas.

Kohustuslik kütusevaru moodustatakse kolmes kategoorias: I kategooria - autobensiin, lennukibensiin ja reaktiivmootoribensiin; II kategooria - diislikütus, kerge kütteõli, petrooleum ja lennukipetrool; III kategooria - raske kütteõli. Eelnõu kohaselt võib varu hoida Eestis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

Seaduseelnõu väljatöötamisel nõustasid ministeeriumi eksperdid Saksamaalt, mille vedelkütusevaru mudeli efektiivsust ja läbipaistvust on esile tõstnud ka Euroopa Komisjon. Algetapist olid protsessi kaasatud suuremate Eesti kütuseettevõtete ja neid ühendavate katusorganisatsioonide esindajad.

Tulenevalt liitumislepingust Euroopa Liiduga peab Eesti moodustama järk-järguliselt kütusevaru, mis 2010. aasta 1. jaanuariks vastab vähemalt 90 päeva keskmisele sisemaise tarbimise kogusele.

Vedelkütusevaru on riigi käsutuses või kontrolli all olev naftatoodete kogus, mis moodustatakse riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks. Kütusevaru võetakse Vabariigi Valitsuse loal kasutusele majandustegevuse tagamiseks naftatoodetega varustamise häirete korral.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing