Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arco loodab värsket verd

    Kui Arco aktsionärid otsustavad juuli alguseks kokku kutsutud koosolekul Arvo Nõgese, Toomas Tooli ja Stephan Balkini nõukogust minema kihutada, astuvad asemele mänguasjaärimees Sven Karjahärm ja väikeaktsionär Jaanus Hellat.

    Ettevõtte juht Tarmo Sild põhjendas nõukogu reformimist sellega, et mitmelt poolt on kõlanud kriitikat nõukogu senise töö osas. „Kui aktsiakapitali õnnestub suurendada, siis on ilmselt otstarbekas värskendada ka nõukogu mandaati,“ leidis ta. Eesmärk on ju see, et kõik nõukogu liikmed osaleksid aktiivselt nõukogu töös, et töö oleks efektiivne ning et nõukogul oleks tihe side aktsionäridega ja üldkoosoleku enamuse toetus.“
    Silla kinnitusel on väikeaktsionär Jaanus Hellat enamuse poolt välja pakutud kui väikeaktsionäride esindaja ja panganduse taustaga spetsialist. Sven Karjahärmi kirjeldas ta aga kui edukat ärimeest, kellel on Tallinna börsil investeeringuid erinevatesse ettevõtetesse.
    „Mõlemat kandidaati iseloomustab lisaks see, et nad ei ole Arco Vara varasemas tegevuses osalenud, aga soovivad anda oma panuse,“ rõhutas Sild.
    Värske veri
    End elukutselise väikeinvestorina esitlenud Jaanus Hellat tunnistas, et läinud nädalal aktsionäride üldkoosolekul ilmsiks tulnud ebakõla oli tema jaoks halvaks üllatuseks.
    Hellati sõnul võib olla õigeid teid ettevõtte edasiseks arendamiseks mitu, aga valida tuleb neist üks. „Kui kokkuleppele ei jõuta, siis mõjub patiseis ettevõtte arengule väga halvasti. Ja kui suured aktsionärid kaklevad, siis väikesed kannatavad,“ tõdes ta.
    Initsiatiiv nõukogusse minekuks oli Hellati selgitusel mõlemapoolne. Ettevõtet on tema hinnangul seni juhitud õiges suunas. „Ülespuhutud bilansiga hädaorus on tehtud korralik puhastus, ettevõte on jäänud väiksemaks, aga saanud seeläbi elujõulisemaks,“ selgitas ta. „Palju tööd on veel ees, sellepärast on tähtis jõuda edasise osas kokkuleppele.“
    Kuigi praeguse nõukogu tööd ta kommenteerida ei soovinud, leidis ta, et tulevikus peaks Arco Vara keskenduma oma peamisele tugevusele ehk arendamisele. Selleks on tema hinnangul vaja ettevõte saada rahaliselt tugevamale alusele.
    „Senikaua, kuni juhtkond peab oma tähelepanu koondama raha leidmisele, ei saa nad piisavalt panustada põhitööle,“ resümeeris ta. „Arco Vara on muutunud avatumaks, investorisõbralikumaks, seda joont tuleb veelgi süvendada.“
    Jaanus Hellatile kuulub veidi enam kui 4800 Arco Vara aktsiat. Tänase keskpäeva turuhinnaga teeb see aktsiapaki väärtuseks 5477 eurot. Arco Vara suuruselt seitsmendat aktsionäri, mänguasja ärimeest Sven Karjahärmi Äripäeval täna tabada ei õnnestunud. Läbi osaühingu Rimonne Baltic on tal Arco Vara aktsiaid pea 300 000 euro väärtuses.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.