Maailma vanim investor võidab jätkuvalt alates aastast 1929 

Suurbritannia juhtivale ajalehele The Telegraph antud ekslusiivintervjuus avab arvatavasti maailma vanim aktiivselt tegutsev investor strateegiad, mis teda tänini aktiivselt börsil on hoidnud. Väljaande teatel sõidab Kahn tänini kolm korda nädalas taksoga oma Manhattanil asuvasse investeerimisfirmasse Kahn Brothers.

Tema investorikarjäär algas enne 1929. aastat ja oma elu jooksul on ta lähedalt näinud Suurt depressiooni, Teist maailmasõda ja külma sõda, rääkimata viimasest finantskriisist ja trobikonnast väiksematest krahhidest.

„Minu algusaegadel domineerisid aktsiaturul vihjeid otsivad spekulandid,“ rääkis Kahn. „Ainsad tõsised investeeringud tehti käputäie suurte institutsioonide poolt, mis ostsid hästitoimivate ettevõtete võlakirju ja aktsiaid.“

Tema sõnul olid spekulatsioonide mõjul 1929. aastal hinnad kruvitud ebamõislikult kõrgele tasemele ja ta otsustas kasu lõigata aktsiate hinna kukkumiselt ehk lühikeseks müügilt.

„Üks minu selgemaid mälestusi on minu esimene tehing – kaevandusettevõtte Magma Copper lühikeseks müük,“ meenutas ta. „Laenasin raha oma õemehelt, kes oli kindel, et kaotan kõik, kuid oli siiski piisavalt lahke seda laenama. Ta ütles, et ainult rumal panustab pullituru vastu.“

Kuid selleks ajaks kui Walls Streeti tabas sügisel krahh, oli Kahn laenatud raha kahekordistanud. „See on hea näide sellest, et kuidas suur entusiasm mõne ettevõtte või sektori vastu on tavaliselt märk suurest riskist,“ toonitas ta.

29ndate lõpul vallandunud krahh oli investori hinnangul viimasest kriisist väga erinev. 1929. aasta kriisile eelnes tema sõnul kinnisvaramull nagu ka viimase krahhi puhul, kuid paljud inimesed kasutasid võimenduseks laenuraha ja hävisid kogu portfelliga.

„Ei olnud ka mingit õiguslikku kaitset. Meil polnud mingeid väärtpaberiseadusi. Kuigi igaüks teab, et viimase kriisi puhul oli süsteem puudulik, olid vähemalt olemas mingisugusedki kaitsed,“ räägib ta. „Kahekümnendatel polnud meil midagi ja kui depressioon tabas, tekkisid leivasabad ja Central Parkis olid kodutud perekonnad, kel polnud kuhugi minna.“

Hoolimata karjääri algul lühikeseks müügiga saavutatud edust, muutis Kahn ajapikku oma strateegiat ja hakkas otsima turul alahinnatud korralikke ettevõtteid. Samuti pööras ta selja finantsvõimenduste kasutamisele. „Ma investeerisin konservatiivselt ja püüdsin vältida võimendusi. Tagasihoidlik eluviis ei tulnud samuti kahjuks.“

Tema strateegiamuutuseks andis tõuke koostöö väärtusinvesteerimise leiutaja Benjamin Grahamiga. Kahni kinnitusel sai kolmekümnendatel just väärtusinvesteerimine tema peamiseks fookuseks. „See baseerub analüütilisel investeerimisel, mitte spekuleerimisel,“ rääkis ta.

Graham oli New Yorgis asuva Columbia ülikooli õppejõud ja tema õpilaste hulka kuulus teiste seas üks maailma läbi aegade edukaimaid investoreid Warren Buffet. Kahn oli Grahami assistent.

Graham uskus ettevõtte reaalse väärtuse välja arvutamisse, et seejärel osta aktsiaid ainult juhul kui nende hind on reaalsest väärtusest oluliselt madalam.

„Suure depressiooni ajal võisin ma leida aktsiaid, mis kauplesid tohutute allahindluste juures. Ma õppisin Grahamilt, et finantsaruannetest on võimalik leida aktsiaid, mille väärtus oli 1 dollar aga maksis 50 senti.“

Sama lähenemist kasutab ta koos poja Tomiga tänapäevalgi. „Viimase krahhi ja teiste müügilainete ajal otsisime Tomiga häid ettevõtteid, mida sai allahindlusega. Kui turg on ülehinnatud, peab investor olema valmis ootama.“

Tema kinnitusel on alati häid ettevõtteid, mis on ülehinnatud ja distsiplineeritud investor väldib neid. „Nagu Warren Buffet õigesti täheldas: heal investoril on turule vastupidine iseloom. Läbi kõigi kriiside, aitas väärtusinvesteerimine mul kapitali säilitada ja kasvatada.“

Kahni sõnul on ta leidnud praegu järjest rekordeid löönud S&P500 indeksist vaid üksikuid alahinnatud aktsiaid. See on tema sõnul märk maad võtnud spekuleerimisest.

„Keegi ei tea kuna suund muutub. Need, kes kauplevad võimendusega ja on ostnud kõrgete hinnatasemete juures, kaotavad oma kapitali jäädavalt,“ nentis ta. „Mina eelistan olla aeglane ja stabiilne. Ma õpin ettevõtete kohta ja mõtlen, mis nad võiksid olla nelja või viie aasta jooksul. Kui aktsiad kukuvad on mul aega tormile vastu panna ja võib-olla madalama hinnaga osta ning kui mu pooltargumendid pole muutunud, siis peaks mulle kukkuv aktsia enamgi meeldima.“

Kahn soovitab muuhulgas erainvestoritel pöörata selg peavoolu seisukohtadele, mida nad näevad ja kuulevad raadiost, telerist või internetist. „Need pole kasulikud. Inimesed ütlevad, et osta madalalt ja müü kõrgelt aga sa ei saa seda teha kui jooksed karjaga kaasa.“

Ta toonitas, et investoril peab olema piisavalt enesedistsipliini ja iseloomu impulssidele vastu panna ja leidis, et inimestel on edukaks aktsiaturul tegutsemiseks risti vastupidised instinktid ning ainult nende teadvustamine aitab vastu panna soovile ralli ajal osta ja kukkumise aja müüa.

Irving Kahni poeg Tom ütles Briti väljaandele, et hoolimata interneti võidukäigust ja info laiast levikust loeb tema isa tänini ettevõtete aruandeid õhtusöögilauas. Isa pikaealisust kommenteerides leidis poeg, et suures osas tuleb tänada häid geene.

„Tal ei olnud hea toitumine, ta eelistas juustuburgereid salatitele ja sõi rohkelt liha,“ tõdes ta. „Samuti suitsetas ta kuni 50-eluaastani.“