Põhjanaabrite lahendus: eestlased

Soome Ehitusinseneride Liidu statistika näitab, et Soomes on ehituse tööjuhi ja ehitusinseneri ametikoht kukkunud nende 15 eriala hulka, kus on kõige rohkem täitmata kohti.

Olukorra põhjus peitub jätkuvalt 1990. aastate majanduslanguses. Ehitustööde maht kahanes hoogsalt ja tööjuhtide ning inseneride tööpõld ahenes. Eriala polnud noortele atraktiivne. Ehitus on konservatiivne valdkond: lisaks teadmistele läheb vaja ka kogemuste pagasit. Õppinud mehi, kes omaksid 20-25 aastast töökogemust, ehitusturul lihtsalt ei ole.

Soome Ehitusinseneride Liidu spetsialistid kardavad, et see põud võib kaasa tuua ehituse kvaliteedi languse. Elu tühja kohta ei salli. Suurte ja pika kogemusega ehitusettevõtete personaliosakonnad on käivitanud jõulised värbamiskampaaniad. Yle.fi andmetel pakutakse Soomes ehitustegevust juhtiva ehitusinseneri kuutöötasuks 8000 eurot + ametiauto kasutamisõigus. Ehituse tööjuhi ehk ehitusplatsil otseselt töölisi juhtiva isiku kuutöötasuks pakutakse 4000-6000 eurot.

Eesti ehitajatele hästi tuntud Soome ehitusjuht Ilpo Kokkila on öelnud: „Ilma Eesti ehitusinseneride kaasamiseta Soome ehitus ära ei ela!“ Soome värbajad vaatavad kiiresti üle lahe. Surve meie noortele ehitusinseneridele kasvab lähiaastatel oluliselt.

Oleme ise teinud selleks kõik, et meie vastsed ehitusinsenerid oleksid hästi koolitatud ja kasvatatud. Kas tõesti oleme saaginud oksa, millel ise istume?

Pole võimalik jätkata riigihangetega nii, et ehitustegevuse juhtimise kuludes arvestatakse praeguste palgatasemetega tööjuhtidele, ehitustegevuse juhtidele ja ehitusinseneridele. Kui soovime, et riik saab väärtuslikud ehitised ja rajatised, siis alates kavandamisest kuni haldamiseni peavad ehitise või rajatise kogu elukaare tagama haritud, kogemustega ja hästi tasustatud spetsialistid.

Suures osas kehtib sama ka ehitist oma kätega püstitavate tööliste kohta. Peame jõuliselt vastu seisma sellele, et Eesti ehitusplatsidel töid juhtides peame omandama taas vene oskuskeele või asuma töid juhtima inglise keeles, sest tööline on toodud kolmandatest maadest, sellal kui meie oma oskustöölised liiguvad parema elukvaliteedi nimel Põhjamaade ja Lääne-Euroopa suunas.

Hanke eelduseks peaks võtma ehituse tegelikud kulud koos ehitusvaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele majanduslikku mõttekust tagava kasumiga. Kui me sellise mõtteni lähitulevikus ei jõua, oleme sunnitud deklareerima, et me ei vääri sellist Eestit, millisest unistasime laulva revolutsiooni ajal.